Salarelv parema saagi tagamiseks - seemnetöötlus Albitiga

ETKI teaduri Pille Soovälja kommentaar nendele katsetele on järgmine:

Albitit oleme ETKI-s suvinisul ja odral katsetanud alates 2016. aastast. Kõik kolm katseaastat on ilmastiku poolest erinenud, kui 2016. aasta suvi oli suvivilja kasvatamisel pigem niiske ja soe ja 2017 niiske ja jahe, siis 2018 suvi oli eriti kuiv ja soe. Hinnanguid anname võrdluses töötlemata kontrollvariandiga. Aastad on näidanud, et Albitiga seemnete puhtimine soodustab külviseemne idanemist, juurte kasvu ja võrsumist ning produktiivvõrsete arv ja saagikus suureneb nii suvinisul kui odral. 2018. aastal Albit koos keemilise puhisega ja kasvuaegne lehestiku pritsimine Albitiga suurendasid odra ja nisu saagikust, mahumassi ja 1000 tera kaalu.

Illustratsioon on küll pärit meie Tšehhi kolleegidelt, aga umbes sarnane pilt on ka meie katse lappidel ning nende põllumeeste põldudel, kes Albitit oma tootmises kasutavad. Kui võtta Albiti standardkasutust teravilja kavatamisel, siis saagikuse tõus mis saavutatakse just tänu seemnetöötlusele, võib moodustada kuni 50% kogu Albiti kasutamise efektist. Viimaste aastate kliimamuutused on teinud korrektiive ka Albiti kasutamise doosides. Lõunapoolsete riikide eeskujul soovitame kasutada seemnetöötlusel doosi 100 ml/tonni seemne kohta. See on osutunud väga edukaks just neutraliseerimaks kiirest temperaturide vaheldumisest, kuumusest ja kuivusest põhjustatud stresse.

Seejuures parim ja lihtsaim viis on muidugi lisada Albitit seemnetöötluse lahusesse. Aga kui seda ei olnud võimalik teha, seeme oli enne töödeldud, siis praktika on tõestanud ka seda, et tehes Albitiga seemnetöötluse vahetult enne külvi – saame me sama tulemuse.

ETKI katsete tulemusel võib väita, et Albiti kasutamine seemnetöötluses on andnud lisasaaki nii suvinisu kui suviodra kasvatamisel - reeglina olid need saagikuse tõusud 200 kuni 300 kg vahel. Lisan  siia juurde suviodra katseprotokolli koondi:

Juhin tähelepanu just 2018. aasta katsele, siin on kasutatud erinevaid doose – nii 40 ml/tonni kohta kui ka 100 ml/tonni kohta –  see katse tõestab viimase doosi eelist just eriti rasketes ilmaoludes. Moskva Ülikooli katsemajandis on tõestatud, et Albitiga töödeldud seeme ja sellele järgnev Albiti  kasutus pritsimissegudes vähendavad vee vajadust ühe tonni vilja kasvatamiseks kuni 10%. Kui nüüd vaadata tagasi veel katsete tulemusi, siis suurem juurekava, kõrgendatud immuunsus haiguste vastu, kasvu stimuleeriv ja parem toitainete omastamise võime – kõik see kokku loovad eelduse saagikuse tõusule.

Kui vaadata majanduslikku efektiivsust, siis doosiga 100 ml/tonni seemne töötlemine tähendab hektaripõhist kulu ca 2 eurot – katse tulemused aga kinnitavad oder ’Leeni’ ja nisu ’Uffo’ saagikuse keskmiseks tõusuks 250 kg/ha kohta. Sarnased tulemused on ka teistel kultuuridel juhul kui on kasutatud Albitit seemnetöötluses –  kaunviljad, mais, õlikultuurid, kartulid jne.

Tuletan meelde, et ka Eesti parima rapsisaagi kasvatamisel oli tegemist Albiti kasutamisega pritsimissegus – Voore farmi 6,86 t/ha oli isegi Guinessi rekordi vääriline. Võib ette kujutada, kui taimekasvatusjuht Margus Lepp oleks seal ka seemet töödenud Albitiga, milline oleks siis rekord olnud. Aga seda on võimalus kõigil proovida.

Taimede kasvu mõjutavad enim kliima ja pestitsiidide tekitatud stressid ja seda kuni 80% ulatuses – Albit on  preparaat mis mõjutab taimi just selles segmendis. Nii, et ka ilmataadi tegevusele on võimalik mõju avaldada.

Loe lisaks: www.albit.ee

Arvi Villemson

Eharik OÜ

Tel. +372 516 4640

Info ja kauba tellimine: [email protected]