Mükotoksiinid maisisilos ja täisratsioonilses segasöödas Baltikumi näitel

Piimafarmide eesmärgiks on pakkuda tööstustele ohutut ja kvaliteetset piima, millest toota kõrge turuväärtusega piimatooteid. Piima kvaliteeti hinnatakse rasva-, valgu-, laktoosi- ja vitamiinide- ning mineraalide sisalduse järgi ja saasteainete soovimatute ühendite piirnormi alusel (SRA, bakterid, toksiinid, aflatoksiin M1).

Piima koostist ja kvaliteeti mõjutavad paljud tegurid, sh tõug, loomade söötmine, pidamine ja hügieen. Tänaseks on teada, millised loomade söötmisega seotud aspektid mõjutavad enim soovimatute ühendite ja saasteainete esinemist piimas. Loomade söötmine mükotoksiinidega saastunud söötadega (peamiselt aflatoksiin M1 [AFM1]) on suureks riskiks. Aflatoksiinid on ühed loomasöödast piima kanduvatest mükotoksiinidest. Tänaskes on teada, et ka teiste perekondade mükotoksiinid kanduvad väiksemal määral piima. Siia kuuluvad sellised mükotoksiinid nagu fumonisiin B1 ja T-2 toksiin ning mükotoksiinide metaboliidid nagu ohratoksiin-alfa, de-epoxi-DON ning α-zearalenool, mis kanduvad piima, saastunud (hallitusega) söötadest.

Mükotoksiinid alandavad söömust, pärsivad vatsaseedet ja põhjustavad sigivushäireid – need on probleemid, mis tekitavad farmis märkimisväärset kahju. Nende peidetud probleemide mõistmine ja abinõude rakendamine on Alltech 37+® Mükotoksiinide Kontrolli Programmi eesmärk.

Alltech 37+ on Alltech´i mükotoksiinide kontrollprogramm, nende riskide haldamiseks põllult meie toidulauani. Alltechi USA ja Iirimaa laborites on analüüsitud üle 38 000 söödaproovi, määratledes 54 erineva mükotoksiinidega saastumise võimaliku taseme.

Alltech 37+ analüüsid teostatakse kõrge efektiivsusega vedelikkromatograafi–massispektromeetrit (UPLC–MS/MS) kasutades. See tehnoloogia on kõrge tundlikkuse ja selektiivsusega. Igale analüüsitulemusele antakse hinnang söödaproovist leitud mükotoksiinide mõjust loomade tervisele ja toodangu kaole ning teostatakse kombineeritud mükotoksiinide ohu hindamiseks riskianalüüs.

Alltech on viimase viie aasta jooksul Baltikumis (Eesti, Läti, Leedu) teostanud 57 maisisilo ja täisratsioonilise segasööda (TRSS) Myco 37+ analüüsi. Kõik söödaproovid koguti farmidest kindlaks määratud metoodikat järgides. (Whitaker, 2006).

Kokku teostati 171 UPLC-MS/MS analüüsi (igast proovist kolm kordustesti) ning igast proovist uuriti 54 põllumajanduses enamlevinud mükotoksiini esinemist. Monitooringu käigus tuvastati järgmiste mükotoksiinide esinemist:

• Aflatoksiin B1

• Aflatoksiinid kokku (B1, B2, G1, G2)

• Ohratoksiinid (A, B)

• Tsitriniin

• Tüüp B-trihhotetseenid (DON, 15-atsetüül DON, 3-atsetüül DON, fusarenoon X, nivalenool, DON-3-glükosiid)

• Tüüp A-trihhotetseenid (T-2 toksiin, HT-2 toksiin, diatsetoksütsirpenool – DAS, neosolaniool)

• Fumonisiinid (B1, B2, B3)

• Zearalenoon

• Fusariinhape

•v Penicillium perekonna mükotoksiinid (patuliin, penitsilliinhape, wortmanniin, rokfortiin-C, mükofenoolhape)

• Aspergillus perekonna mükotoksiinid (gliotoksiin, sterigmatotsüstiin, verrukulogeen)

• Ergot alkaloidid

Monitooringu tulemustest selgus, et 84 % maisisilo proovidest ja 82.5 % TRSS proovidest olid saastunud fusariinhappega ja tüüp B trihhotetseenidega. Üllatavalt oli 19 % proovidest saastunud AflatoksiinB1 mükotoksiiniga - see on väga kõrge saaste tase. 14 % proovidest olid saastunud zearalenooniga (ZEN), mis kahjustab mäletsejate sigivust. Üle 24.6 % söödaproovidest olid saastunud tüüp A-trihotetseenidega, sh T-2 toksiin and HT-2 toksiin (vt Tabel 1).

Enam kui 98 % proovidest olid saastunud kahe või rohkema erineva mükotoksiiniga.

Kõik proovid olid saastunud vähemalt ühe mükotoksiiniga. Keskmiselt esines ühes proovis 5 mükotoksiini. Maksimaalne zearalenooni sisaldus ühes proovis oli 6515 ppb ja keskmine sisaldus oli 1080 ppb. Maksimaalne aflatoksiin B1 kontsentratsioon ühes proovis oli 44 ppb, ning keskmine kontsentratsioon söödaproovides oli 14.3 ppb (Joonis 3). Aflatoksiin B1 kontsentratsioon oli paljudes proovides üle 20 ppb, mis ületab EL-i lubatud määra (komsjoni otsus nr 574/2011; Vt Joonis 3). Kõrge aflatoksiin B1 kontsentratsioon maisisilos ja täisratsioonilises segasöödas viitab ohule, et aflatoksiin M1 sisaldus piimas võib samuti olla kõrge. Aflatoksiin B1 kõrge kontsentratsioon Baltikumi maisisilos ja TRSS võib kujuneda EL piimaturul probleemiks (AfM1 sisaldus piimas > 0,05 ppb).

Enamik leitud mükotoksiine olid eraldiseisvalt vaadatuna EL-i lubatud normide piires, v.a aflatoksiin B1 (ühes proovis 44 ppb) ja zearalenoon, mille kõrge keskmine ja maksimaalne kontsentratsioon olid üle normi. Euroopa Komisjon soovitab mitte sööta vasikatele, piimalehmadele, lammastele ja kitsedele rohkem kui 500 ppm zearalenooni. Arvestades aga, et igas söödaproovis esines 5 erinevat mükotoksiini, võib liigitada mükotoksiinide riski tootmisloomadele kõrgeks.

Alltech 37+ uuringu tulemused näitavad mükotoksiinide suurt ulatust ja sellest tulenevat suurt riski maisisilos ja täisratsioonilistes segasöötades nii Eestis, Lätis ja Leedus. Efektiivne mükotoksiinide kontrollprogramm peab hõlmama kogu tootmisprotsessi – põllul, söödahoidlas, söödatehases ja söödalaval.

Alltech 37+ ja Alltech® RAPIREAD™ analüüsid võimaldavad määrata 54 erineva mükotoksiini saaste söötadest. Analüüsi tulemuste alusel antakse ka riskihinnang loomaliigiti ja soovitused kahjuliku mõju vähendamiseks. Alltech´i teaduspõhine nõustamine aitab loomakasvatajatel vastu võtta otsuseid mükotoksiinide ohu vähendamiseks ning tagada ohutu piima tootmise ja loomade tervise.