- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- dv.ee
- ST
Avo Kruusla: alguses oli üks lehm, kaks mullikat ja loll unistus
Kui Avo Kruusla (63) koos abikaasa Galinaga 30 aastat tagasi oma vanaisa talu üles hakkas ehitama, ei osanud ta ilmselt isegi unistada, et nende talus aretatud tõumullikate järele tullakse ühel päeval kogu Euroopast ja kaugemaltki. Rääkimata sellest, et pereärisse õnnestub tõmmata ka lapsed, kelle abi ja uuendusmeelse mõttelaadiga saab kogu ettevõtmist üha suuremaks ja moodsamaks kasvatada veel kümnendeid pärast selle alustamist.
„Põllumajandusega maksab tegeleda, sest see on valdkond, mis ei kao maailmast mitte kunagi. Inimesed ei lõpeta iialgi söömist,“ ütles Avo Kruusla tänastele noortele, kes põllumajandust elukutsena kaaluvad. Põllumehe amet on tema sõnul ka väärikas, sest olema peab väga palju erinevaid teadmisi nii masinatest, loomadest, loodusest, taimedest kui ka inimpsühholoogiast.
Sellepärast panebki ta noortele südamele, et valdkonda ei maksa alahinnata ja alustama peaks igal juhul hariduse omandamisest. Tema sõnul ei piisa täna enam kaugeltki ainult traktori juhtimisest, et oma ettevõtet hästi juhtida ja arendada. „Kui ma omal ajal tehnikumi lõpetasin, mõtlesin, et olen suur juht ja piisavalt tark. Siis sattusin Rootsi ja nägin, kuidas nemad asju teevad ja mõtlesin, et küll ma olen loll. Kõike saab alati lihtsamalt ja paremini teha,“ lisas ta.
Pidev areng
Kaska-Luiga talu koosneb tänaseks kolmest eraldi ettevõttest, millest ühte juhib Avo, teist tütar Angeelika ja kolmandat poeg Marek. Kokku annavad nad tööd 55 inimesele, hoolitsevad 1100 lehma ja 1000 mullika eest ning harivad 2600 hektarit põllumaad. „Suurus on meil ammu käes, aga püüame teha kogu aeg midagi veel paremini. Praegu tahame näiteks kuivatid ja laomajanduse korda teha, muudkui ehitame ja rekonstrueerime,“ rääkis taluperemees.
Sealjuures on Kaska-Luigas kõik investeeringud tehtud viimastel aastatel kas omavahenditest või panga abil. Investeerimistoetust kasutas talu viimati 2005. aastal.
„Pangaga on nii, et kui sa ise oma investeeringu loogikast aru saad, siis pank ei peagi detailideni sinu äri mõistma, nad usaldavad sind,“ kirjeldas pikka aega Swedbanki suurkliendiks olnud Kruusla. „Ega pangale pole mõtet jama ajada. Pangal on olemas väga paljude põllumeeste andmed ja kõik su väited on kontrollitavad ja võrreldavad. Nii et tuleb täpselt rääkida, mida ja miks sul vaja on. Suurkliendihaldurid on väga kompetentsed ja vastused tulevad kiiresti,“ kirjeldas Kruusla.
Suurimat peavalu valmistab põllumeestele täna Kruusla sõnul omahinnast madalam piimahind, mis on Eestis juba Euroopa Liidus odavuselt teine. Poes on piim muutunud nii odavaks, et inimesed ei teagi, kui palju piimapakk maksab. Lahendusena näeb ta piimatootjate suuremat koondumist ühistutesse, vastasel korral kaua sellise hinnaga vireleda ei suudeta. Samas ütleb Kruusla optimistlikult, et see on tal juba ettevõtlustegevuse kuues kriis ning üle elatakse see ilmtingimata.
Järelkasv olemas
Kui paljud põllumehed on hädas järelkasvuga, siis Kruusla peres on oma elu põllumajandusega sidunud nii poeg kui tütar. Poeg on magistrikraadiga agronoom ja tütar õppis esialgu õpetajaks, aga hiljem Maaülikoolis raamatupidajaks. Mingit retsepti tal noorte kodutalu juures hoidmiseks anda pole, kuid ta usub, et hoiduda tuleks maatöödega lapsepõlve ära rikkumisest.
Otsus põllumajandust õppima minna oli minu jaoks turvaline valik, kuna tundsin valdkonda ja mõtlesin, et kui mul kunagi tuleb muid mõtteid, siis saan alati midagi juurde õppida. Ülikooli lõpus tehti mulle pakkumine minna tööle Kevili ühistusse ja siis tuli küll isa karvane käsi mängu. Talle ei meeldinud mõte, et läheksin konkurentide juurde tööle. Siis sündiski lõpuks otsus oma talu kasuks. Olen oma ettevõttes omal käel kogu teekonna läbi teinud ja tänaseks isa varjust välja astunud.
Meie puhul saavadki kokku minu uuendusmeelne mõtlemine ja isa 30-aastane kogemus. Meil võib olla erimeelsusi, aga suudame diskuteerida ja tulemus on kindlasti parem kui üksinda otsustades. Põllumajanduse tulevik seisneb minu nägemuses automatiseerimises, sest maal tuleb teha palju rasket tööd ja see poleks noortele atraktiivne. Teraviljatootmises ongi juba Eestis väga uuendusmeelsed lahendused ja suured saagid, aga piimakarjakasvatuses on veel automatiseerimise osas väga pikk tee minna, et ei kaoks konkurentsivõime ja atraktiivsus noorte seas. Täna on piimanduse areng ja jätkusuutlikkus tulevikus küsitav, kuna piima hind on väga madal.
„Mõnele meeldib näidata, kui töökad nende lapsed on. Mina pidin ka väikse poisina kolhoosikarjas käima ja vihkasin hommikuti nii vara ärkamist. Meie oma lapsi niimoodi kunagi ei sundinud, me ei tahtnud nende lapsepõlve ära rikkuda. Käisid ja tegid ainult siis, kui ise tahtsid,“ meenutas ta. „Nüüd kõik töötavad ja vastutavad ise. Omavahel on meil muidugi vaidlemist palju. Närve kulub oma ettevõttes ülearu, aga vähemalt saavad nemad omakorda oma lapsed rahulikult ära koolitada ja ei pea muretsema, et neil riided seljas oleks.“
Tulevikku vaatab Kruusla optimistlikult, sest usub, et maa ei lähe kunagi odavamaks ja kõik, mida selle pealt toodetakse, on alati hind.
Möödunud aasta oli Eesti põllumajanduses üldist olukorda arvestades pigem hea, sest valdkonna kogutoodangu väärtus ulatus 980 miljoni euroni, mis on paremuselt teine tulemus rekordilise 2019. aasta järel. Kümne aasta keskmisega võrreldes on seda pea 10% rohkem. Kogutoodangust 48% moodustas taimekasvatustoodang ning 24% piimatootmine.
Põllumajandus on kogu Eestile oluline valdkond ja Swedbanki strateegia on olla oma klientidele pikaajaline partner. Suur aitäh kõikidele põllumeestele, kes hoolitsevad selle eest, et toit oleks meie laudadel. Selleks et ettevõtjad saaksid oma tegevust arendada, pakume neile kevadhooaja eel mitmeid soodsaid võimalusi.
Väiksemateks hooajalisteks vajadusteks saab ilma tagatiseta laenu kuni 75% ulatuses laekunud põllumajandustoetusest, maksimaalselt 25 000 eurot. Kevadtööde rahastamiseks on võimalik võtta paindlike tingimustega lühiajaline laen ja põllumaa ostmiseks kuni 30-aastase graafikuga investeerimislaen. Lisaks saab põllumajandustehnikat liisida Swedbankist Euroopa Investeerimisfondi COSME programmi abil lisatagatiseta. Swedbank.ee/põllumajandus lehel saate tutvuda ka meie koostööpartnerite pakkumistega põllutöömasinatele.
Brit Padjus, Swedbanki põllumajandussektori juht.
Finantsteenust pakub Swedbank AS. Tutvu tingimustega ja küsi nõu.
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele