Atfarm – vajaduspõhise lämmastikväetamise tulevik

Yara toob 2023. aastal turule programmi Atfarm, mille esmaesitlus leiab aset 12. ja 13. oktoobril Tartus toimuval Eesti Põllumajanduse Aastanäitusel Yara-Amazone ühisstendil nimega YARAZONE.

Atfarm on Yara patenteeritud satelliidipõhine programm, mis võimaldab lämmastikuga väetada vastavalt kultuuride vajadusele ning põllupõhiselt. Programm põhineb satelliidilt iga 2–3 päeva tagant põldudest tehtavatel biomassi fotodel, mida korrigeeritakse vastavalt Yara N-Sensori algoritmiga, mis on Yara poolt kasutusel olnud aastakümneid. See võimaldab teisendada biomassi näitusid unikaalsel moel, mida ei suuda pakkuda ükski teine hetkel turul olev lahendus.

Atfarmi lahendus aitab põllumehel vastu võtta otsuseid lämmastiku täpsema kasutamise kohta iga põllu lõikes eraldi, aidates kokku hoida nii väetistele tehtavaid kulutusi kui ka säästa keskkonda, tagades selle, et ei toimuks lämmastikuga üleväetamist. Atfarm abiga saab luua piiramatult vajaduspõhiseid väetamise kaarte (VPV-kaardid), et laotada lämmastiku just sinna, kuhu ja kui palju seda on vaja.

Programm ei võta vastu otsust, kui palju lämmastiku ühele või teisele kultuurile konkreetsel põllul andma peab. Selle otsuse peaks põllumees ikka ise tegema. Atfarmi puhul on tegemist nõuandva ehk täppisväetamist toetava lahendusega. See tähendab, et kui põllumees otsustab näiteks kevadise lämmastikväetamise ringiga anda 70 kg N/ha, siis Atfarm korrigeerib kasutatavat normi vastavalt põllu vajadustele, andes mõnedele põllu piirkondadel näiteks 50 kg ja teistele 90 kg lämmastikku.

Aluseks võetakse satelliitidelt tehtud põllu fotod, mida korrigeeritakse N-Sensor algoritmiga. Valida saab kahe võimaluse vahel – kas anda väiksema biomassiga aladele rohkem ja suurema biomassiga aladele vähem lämmastikku (ehk siis tasandada põllukultuuride kasvu ja ühtlustada põldu) või siis vastupidi anda suurema biomassiga aladele rohkem ja väiksemate biomassiga aladel vähem lämmastikku. Viimast kasutatakse pigem juhtudel, kui mingid piirkonnad on olnud näiteks talvekahjustuste tõttu pikka aega vee all või siis mullastiku või muude kasvutingimuste tõttu on taimede areng olnud nõrgem ning nendele põllu aladele lämmastiku juurde andmine ei too enam loodetud tulemusi.

Atfarmi saab kasutada kõikide lämmastikväetamiste ringide puhul, kuid täpsema info saab hilisemates ehk teises või kolmandas väetamisringis. Siis on põllul biomassi rohkem ning satelliidifotod täpsemad. Esimese väetusringi puhul peaks aluseks võtma pigem mõne varasema aasta kaardi, kui samal põllul on kasvanud sama kultuur, sest Atfarmis säilib 5 aasta ajalugu ning võrdlused on näidanud, et põllu erinevate piirkondade „mustrid“ korduvad reeglina aastast aastasse.

Seega Atfarm ei anna vastust, mis konkreetsel põllupiirkonnal viga on, vaid pigem näitab kätte alad, millega põllumees tegelema peaks – näiteks võttes mullaanalüüse, et tegelikest põhjustest teada saada. Samas annab Atfarm kohe abi väetiste otstarbekamaks kasutamiseks.

Kui töö Atfarmi kasutusele võtmiseks peaks põhiliselt olema tehtud sügisel ja talvel, laadides programmi üles oma põllud ning luues iga põllu lõikes planeeritavad vaatamise programmid, siis kevadisel hooajal on põllumehele toeks BM The Weather Company ilmaprognoosid, mille abil on võimalik ka oma 7 päeva väetamisplaane ette teha. Atfarmist saab vaadata üksikasjalikku tunnipõhist jaotust tuleva päeva ilmastikutingimustest.

1. Erinevate riikide viimase paari aasta kasutamiskogemused on näidanud seda, et Atfarmiga on põllumehed kasutanud hektari kohta 2–6 kg vähem väetist. See number võib tunduda esialgu küll väike, aga kui võtta keskmise arvestuse aluseks näitena 4 kg/ha, siis 250 ha põllupinna peale (Atfarmi vaja sisestada 5 × 50 ha suurust põldu) teeb see kokku juba 1 tonn vähem lämmastikväetist, mis praeguste hindade juures tähendab ligi 900–1000 euro suurust kokkuhoidu. Siin võiks iga põllumees enda käest küsida – kust toob veel pooletunnine ajapanustus 1000 eurot kokkuhoidu?

2. Teiseks argumendiks on see, et täpsem, vastavalt taimede vajadusele teostatud lämmastikväetise kasutamine on andnud põllumeestele keskmisena 2–3% saagi juurdekasvu. See aga tähendab isegi 5-tonnise nisusaagi juures lisasaaki umbes +100 kg/ha, mis praeguste viljahindade juures tähendab umbes +25 €/ha lisatulu. Seda polegi nii vähe, eriti kui võrrelda näiteks erinevate taimekaitsevahendite või muude toodete poolt lubatavate lisatuludega.

3. Kolmas argument on kultuuri väiksem lamandumine, millega omakorda on seotud koristamise kiirus ja majanduslik tulu, sest muidu võib osa saagist põldu jääda. Kui arvestuse aluseks võtta CV-koefitsient ehk väetamise ühtlikkusest tulenevad saagi lamandumise kaod, siis mitmed katsed on näidanud, et kui lamandumine põllul on toimunud 30% ulatuses, siis saagikadu võib teraviljadel olla umbes 15%, mis 5-tonnise nisusaagi puhul tähendab 750 kg. Rahasse ümberarvestatuna oleks see 200 €/ha!

4. Neljandaks argumendiks on kasutamise mugavus, sest põllumees saab mitmetele külvikutele saata väetamisekaardid üle pilve ehk siis põldude väetamist saab juhtida distantsilt. See aitab omakorda hoida aega kokku, mis mängib erilist rolli siis, kui põllud asuvad üksteisest või talust kaugemal.

5. Viiendaks argumendiks on keskkonna säästmine, sest tänu täpsemale väetamisele kasutavad taimed lämmastikku just nii palju, kui palju on neile optimaalne ehk kokkuvõttes hoiame oma loodust.

Atfarmi kasutamiseks piiranguid pole, ehk see sobib kasutamiseks nii suurematele kui ka väiksematele põllumeestele, võimaldades suurendada saagikust ning kasumit hektari kohta piiramatute VPV-kaartide loomisega, mis soovitavad lämmastiku kõige täpsemat ja agronoomiliselt sobivaimat kasutamist. Kõik on kinni ainult põllumehes endas, kui palju põlde ta soovib ja jõuab programmi sisestada.

Samuti võivad Atfarmi kasutada erineva teadmiste ja võimalustega põllumehed. Nii need, kes soovivad minna süvitsi lämmastikväetamisse ja kasutavad N-Testrit ning mullaanalüüse, kui ka need, kes tahavad leida kiiret kokkuhoidu väetiste kasutamisel, sest üks võimalus on kasutada Atfarmi oma nutiseadme rakendusena väetamise külvi ajal nii-öelda lihtsustatud GPSina. Üks Atfarmi eelis ongi kasutamise lihtsus.

2023. aastal on Atfarmi kasutamine Eestis tasuta ehk põllumehe panuseks on programmi kasutamisele ja väetamiskaartide loomisele kuluv aeg. Kuna tulevik ei ole teada, siis tasuks programmi kasutamisega kindlasti eeloleval aastal algust teha. Lisage oma ettevõtte põllud, mida saab mugavalt teha ka PRIA shape-failide üleslaadimisega ning saate kasutada biomassi kaarte kõikjalt ja igal ajal.

Praeguste lämmastikväetiste hindade puhul on Atfarmi kasutusele võtmine põllumeestele kõige õigem aeg. Atfarm on põllumajanduses kasutusel olevatest üks kõige kergemini kasutatavaid programme ja see toimib!