Eestisse jõudis uus tõhus liblikaliste vastsete tõrje – bioloogiline insektitsiid Turex WG

„Meie eesmärk on pakkuda integreeritud taimekaitselahendusi, kus on ühendatud bioloogilised ja keemilised tooted. Uus toode põhineb ainsa insektitsiidina Eestis bakteril Bacillus thuringiensis spp ja see sai äsja registreeritud taimekaitsevahendite registris,” tutvustab Nordisk Alkali tehniline nõustaja ja turundusjuht Ann Raukas.

Tegemist on keskkonnasõbralikuma ja spetsiifilisema putukatõrjevahendiga kui enamik teisi samaks otstarbeks loodud tooted. Turex WG ei ole toksiline kasutajale, keskkonnale ega sihtrühmavälistele organismidele ning see on hea uudis põllumeestele, kes lähevad aasta-aastalt üle bioloogilisematele toodetele, üritades majandada keskkonnasõbralikumalt.

Raukas nendib, et köögiviljanduses napib tegelikult häid taimekaitsevahendeid ning tänases situatsioonid keelatakse tooteid kiiremini, kui uusi vahendeid turule jõuab. „Arvatavasti on ka see üks põhjus, miks meie köögiviljapinnad on viimastel aastatel vähenenud – põllumeestel on keeruline tagada kvaliteetset toodangut. Kui soovime, et Eestis oleks isevarustatus paremal tasemel, tuleb põllumehi aidata ning arendada ja maale tuua keskkonnasõbralikke efektiivseid taimekaitsevahendeid. Turex WG on kindlasti üks oluline uus abimees.”

Vees dispergeeruva graanulina on Turex WG kasutusala liblikaliste vastsete tõrjeks avamaal erinevatel kapsastel, õunapuudel, pirnipuudel, kirsipuudel ja ploomipuudel, kasvuhoones tomatil, kurgil, paprikal ja tšillil, avamaal ja kasvuhoones dekoratiivtaimedel ja puukoolis. Lisaks võib vahendit kasutada sõstrapõõsastel, erinevate marjade ja köögiviljade puhul alates nuikapsast ja maapirnist kuni maasika ja vaarikani, samuti maitsetaimedel ning erinevate ristõieliste kultuuride nagu raps, sinep, rüps ja õlirõigas puhul.

Turex WG on lubatud kasutada taimede õitsemise ajal. Pritsitakse hommiku- ja õhtutundidel, kui mesilaste ja teiste kasulike putukate lendlus pole alanud või on lõppenud. Bioloogiline insektitsiid toimib liblikaliste (lepidoptera) vastsete suhtes nagu oraseöölased, vaksiklased, mähkurlased, koid jne.

Enamike Eestis kasvatavate põllumajandussaaduste puhul on meie arvestuslik tarbimine suurem kui kodumaine toodang, näiteks kartulil on isevarustatuse tase 61%, köögiviljal 38% ja puuviljal 12%, selgub Statistikaameti andmetest. Head on tulemused teravilja ning esimese taseme töödeldud toodete ehk jahu tarbimine tootmises - neid toodetakse kokku üle kolme korra rohkem kui tarbitakse ja nende puhul on isevarustatuse tase püsinud üle 100% juba 15 aastat. Õlitootmiseks kasutatava rapsi osas on toodang samuti suurem kui tarbimine ehk isevarustatuse tase on 150%.

Seevastu värske köögivilja kodumaine saak oli eelmisel aastal kokku 44 000 tonni, samas kui tarbimine oli 116 000 tonni – see teeb isevarustatuseks 38%, mis on viimasel kolmel aastal aina vähenenud. Puuvilja- ja marjasaak oli 2022. aastal koos maasikatega veidi üle 9000 tonni. Statistikaameti andmeil tarbitakse Eestis arvestuslikult 80 000 tonni värskeid puuvilju ja marju, millest omamaise toodanguga katame vaid 12%.

Kui talirapsi puhul on tootmine viimastel aastatel kasvanud, siis kahjuks ei saa sama öelda kapsa, kurgi, peedi, porgandi, maasikate ja pirnipuude kohta – kõigi nende kasvupinnad on viimastel aastatel kahanenud. „Usun, et köögiviljakasvatuse vähenemise taga võib olla mitmeid põhjuseid. Kindlasti mõjutab kasvatajaid väetiste kallinemine ning energia- ja kütusehinnad, mis on viimastel aastatel tunduvalt tõusnud. Olukorrale ei aita kaasa ka tööjõuprobleemid, sest raske on leida aiandusse ja põllumajandusse uusi püsivaid töötajaid,” ütleb Raukas. Ta toob välja veel ühe murekoha: see on tarbimistrendide muutus, sest tänapäeva noored ei tarbi piisavalt juur- ja köögivilju.

Kuidas olukorda parandada? Raukase sõnul ei ole köögiviljakasvatajatel väga palju tooteid, mida nad saaksid kasutada. „Toimeained korduvad ning see omakorda paneb surve keskkonnale ja loob võimalused resistentsuse tekkimiseks. Nordisk Alkali pakub tooteid köögiviljakasvatajatele, et nad saaksid toota kvaliteetset saaki ja olla turul konkurentsivõimelised. Soovitan kindlasti küsida nõuandeid Baltic Agro, Scandagra, Kevili ja Linas Agro müügiesindajatelt ja agronoomidelt, kes tutvustavad põllumeestele nii olemasolevaid kui ka uusi taimekaitselahendusi.”

1945. aastal asutatud Nordisk Alkali peakontor asub Rootsis Malmös ning tegutsetakse hetkel aktiivselt 7 riigis. Ettevõtte toodete hulka kuuluvad nii tavapõllumajanduses kui ka mahetootmises kasutatavad teravilja, rapsi ja köögivilja kaitsevahendid.