Põldude lupjamisest sõltub mulla viljakus ning taimede elujõud ja kasv

„Mulla muudavad happeliseks mitmed tegurid, näiteks pidev maaharimine ja lämmastikväetised, mida taimed vajavad valkude ja klorofülli tootmisel. Mullaviljakuse parandamisel lupjamisega tõstetakse mulla pH-taset, et happelisus ei takistaks taimedel toitainete omistamist. Lupjamine parandab nii mulla struktuuri kui ka toiteainete lahustuvust ning aitab lisaks lämmastikule taimedel pinnasest ka fosforit kätte saada,” selgitab juhtiva lubjakivitoodete ja lahenduste pakkuja Nordkalki Eesti müügijuht Maikel Jätsa.

Ta lisab, et happelisust on võimalik vähendada ka põldude aastateks sööti jätmisega, aga enamasti puudub põllumeestel selle jaoks aeg ja raha. Kuna aga lubi tõhustab väetiste toimet, on võimalik lupjamisega optimeerida põldudele antavaid põhiväetiste koguseid ehk siin on koht, kus põllumees saaks tänu korrapärasele lupjamisele säästa teiste väetiste kasutamise pealt. Suure ja kvaliteetse saagi tagamiseks on mulla optimaalne pH-tase jämedama struktuuriga mineraalmuldadel ja savimuldadel 6,5 ning orgaanilisel ja turbamullal 5,8, Eesti põldude PH on veidi madalam: keskmiselt mineraal- ja savimuldadel 5,9 ja orgaanilistel muldadel 5,4.

„Lupjamist võib teha igal ajal, aga kõige otstarbekam on lubjata kevadel mullaharimise käigus või sügisel pärast saagikoristust,” annab Maikel Jätsa nõu. „Talvine lupjamine sobib eelkõige neile põldudele, kus ei ole looduslikest kalletest tingitud materjali ärauhtumise ohtu. Jälgida tuleb ka tuule tugevust ning maapinna vesisust.”

Lupjamisaine struktuur mõjutab oluliselt lubja efektiivsust ja lahustuvust. Peene struktuuriga lubi lahustub kiiremini ja tõstab ka pH-d kiiremini kui jämedama struktuuriga tooted. Kõige efektiivsem lubiväetis on Nordkalk pH+ Natural, mille laotusnorm kõigest 1-2 tonni hektari kohta, samal ajal, kui teistel on laotusnormiks 2-6 tonni hektari kohta. Tegemist on kohalikku päritolu loodusliku lubjakiviga, mida võib kasutada mahepõllumajanduses kooskõlas määrustega EL nr 848/2018 ja EÜ nr 889/2008.

„pH+ Naturali eripära on kõrge kaltsiumisisaldus. Ja mida kõrgem on kaltsiumisisaldus, seda suurem on sellel mõju mulla happelisuse neutraliseerimiseks. Meie toote neutraliseerimisvõimeks on 97% (CaCO3), mis on kõrgeima kohaliku päritolu neutraliseerimisvõimega lubiväetis,” tutvustab Maikel Jätsa. „Lubiväetise eelisteks on toimekiirus, neutraliseerimisvõime ja sobivus mahepõldudele, sest sinna pole lisatud kahjulikke lisaaineid. Teist nii kiiretoimelist ja mahepõldudele sobivat lubiväetist ei olegi.”

pH+ Naturali kasutamine on ka rahaliselt otstarbekas, sest esiteks on selle kulunorm väike ning teiseks on tegu Eesti ühest paremast tehnoloogilise lubjakivi maardlast Järvamaalt pärit tootega. See tähendab, et põldu harides saab kokku hoida logistikakuludelt ning samal ajal on tulemus parem. pH+ Natural aitab saada suuremat saaki, vähendab fosforikadusid ja lisaväetamise vajadust, muudab põllud struktuurilt ühtlasemaks ning võimaldab kasvatada nõudlikke sorte.

Eesti põllumehed kasutavad põldude lupjamiseks enamasti kas lubjakivibaasil lubiväetisi ja Narva Elektrijaamadest pärit põlevkivituhka, milles on muuhulgas arvestatav kogus väävlit. Paraku üleliigne, vees kergesti lahustuv väävel on mullas negatiivse mõjuga, soodustab kaltsiumi ja magneesiumi leostumist ning võib tekitada mulla kiiret taashapestumist. Põllumajandusuuringute Keskuse ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi lubiväetiste ja nende kombinatsioonide uuringust selgus, et näiteks Enefixi tuha kasutamisel suurenes mulla väävlisisaldus 30–40 cm sügavusel aasta jooksul koguni 9 korda ning oluliselt suurenes ka alumises kihis mulla kaltsiumi sisaldus.

„Uuringust selgus, et kui ühte põldu korduvalt põlevkivituhaga lubjata, saab mulda liiga palju väävlit, mis muudab mulla kiiresti happelisemaks ehk langetab selle pH-taset. See tähendab, et need, kes on harjunud kasutama põlevkivituhka, peaksid vahepeal kasutama ka teisi väetiseid, sest see on pikas perspektiivis mulla tervise seisukohalt vajalik,” räägib Maikel Jätsa.

Nordkalk tarnib vajalikku toorainet erinevatele tööstustele, ehitusele ning põllumajandusele, parandades õhu ja vee kvaliteeti ning suurendades põllumaa viljakust. Nordkalkil on üle 20 üksuse Läänemere ümbruses ja Kesk-Euroopas, Eestis tegutsetakse aastast 1996. Ettevõttel on Eestis kolm tootmisüksust – Rakke lubjatehas koos Karinu lubjakivikarjääriga, Vasalemma lubjakivikarjäär ja Kurevere dolomiitkivikarjäär.

Lisainfot leiab Nordkalki kodulehelt: www.nordkalk.ee