Eduka rapsikasvatuse võti on õige sordi valimine ja sobiva seemne külvamine

Rapsisortide arvu maailma ning ka Euroopa mastaabis on raske öelda, sest sordid vahetuvad teatud tsükli tagant ning uued aretatud sordid vahetavad vanu välja. Samuti on erinevates regioonides erinevad sordid, kuid Eestis on täna umbes 50 rapsisorti. Kui rääkida konkreetselt Dekalbi sortidest, siis neist kõige levinumad on sordid DK Excited, DK Expansion ja DK Expectation. Hetkeseisuga on Eestis 15 Dekalbi sorti.

„Nimetatud sortide eeliseks on väga hea talvekindlus, suurepärane lamandumiskindlus ning nad on kõrge saagikusega. Sel aastal lisandusid ka mõned uued sordid nagu DK Expose ja DK Exbury, millel on suur potentsiaal Eesti turul, kuna need on edasiarendused eelnevatest sortidest ning näidanud väga häid tulemusi katsetes nii Baltikumis kui ka mujal Euroopas,” selgitab agronoom. Ta lisab, et viimastel aastatel on talirapsi kasvatamine kõigis Balti riikides saavutanud rekordilised mõõtmed ning pisut suurema kui poole miljoni hektari suuruse pindalaga on Balti riigid talirapsi kasvatamises Euroopa esimese viie seas.

Rapsisordi valikul on kõige olulisem kultuuri talvekindlus – et raps suudaks üle elada meie muutlikud talved. Selleks on vaja, et sügisel areneks taimel tugev juurestik, mis suudaks talletada varuaineid. Tähtis on ka, et kasvukuhik püsiks maapinna lähedal ega veniks välja. „Lisaks talvekindlusele peab olema rapsil ka hea vastupidavus kõtrade enneaegse avanemise suhtes, kuna koristusperioodil võib ilm olla heitlik ning tormid, tugev vihm ja rahe võivad põhjustada suurt saagikadu. Kui kõtrade enneaegset avanemist ei toimu, saab põllumees oma koristuskonveierit palju paremini planeerida – näiteks saab koristada hea kvaliteediga nisu enne rapsikoristuse algust, kartmata suurt saagikadu. Samuti minimeerib see rapsivarise tekkimist järgnevate põllukultuuridega ja vähendab nende tõrjumisega seotud kulusid,” kõneleb Kastepõld.

Enam kui 30 aastat on Dekalb toetanud taimekasvatajate edu, pakkudes suure saagikusega tooteid, uuenduslikke sordiarendustehnoloogiaid, et toota põllumeestele kõige viljakamaid ja väärtuslikemaid rapsihübriide. DK-tähistusega hübriidid sisaldavad ainulaadseid kõrgeid saake saavutada aitavaid taimekaitsefunktsioonide kombinatsioone nagu talvekindlus, vastupidavus kõtrade enneaegse avanemise suhtes, kahekordne vastupanuvõime fomoosi vastu, kõrge õlisisaldus, ClearField tehnoloogia.

Samuti tuleb jälgida ka, et rapsisort oleks haiguste osas võimalikult vastupidav. Dekalbi-sordid paistavad silma nuutrikindlusega ehk ristõieliste nuutrile vastupidavate hübriidsortide viljelemise korral võite rapsi jätkuvalt kasvatada ka nakatunud pinnasel. Aasta-aastalt on olulisemaks muutunud naeri kollaviirus (TuYV), mille vastu on Dekalbidel samuti resistentsus.

„Üks tähtsaim ja kallim tootmise teguritest rapsi saagikuse arengul on aga lämmastik ning seetõttu soovitan valida lämmastikutõhusad (NUE) hübriidsordid, kuna loomulikes stressi tekitavates tingimustes omastavad need lämmastikväetisi mullast paremini ja toimivad saagikuse osas optimaalsetes ilmastikutingimustes väga sarnaselt,” lisab Kastepõld.

Kuna raps kasvab põllul üle 300 päeva, vajab põllumees võimalikult suure saagi ja saagikindluse tagamiseks eriti tugevaid taimi ja pidevaid uuendusi, seda eriti kliimamuutuste tõttu. Kastepõllu sõnul on hea uudis see, et meie rapsikasvatajad on nõudlikumad, kui aastaid arvati, soovides nii talvekindlust kui ka saagipotentsiaali. See paneb teadlased tööle ning esitab neile uute hübriidsortide aretamisel parajalt väljakutseid.

Dekalbi sortide puhul on ühel väikesel õlirapsi seemnel palju häid omadusi. Baltimaades on oluline hea rapsi areng sügisel, juba nimetatud talvekindlus, vastupanuvõime fomoosile ja naeri kollaviirusele, hea kevadine taaskasv, kõtrade avanemiskindlus jne. Lisaks piiravad riiklikud kokkulepped keemia ja väetiste kasutamist talirapsi põldudel ja aretajad peavad leidma lahenduse stabiilse saagi kindlustamiseks. Bayeril on käimas katsetused, mille käigus aretatakse tõhusamalt lämmastikku omastavad sordid, et rapsisordid annaksid veel stabiilsemat saaki, kasutades teatavat lämmastikukogust erinevates kasvutingimustes.