Targa Super – tõhus ja tõestatud lahendus rapsipõldudel

Mitme aasta jooksul BAYERi ametlike registreerimiskatsetega paralleelselt tehtud vaatlused näitavad, et rapsi lisamine külvikorda on suurendanud umbrohtumust keskmiselt 40–60%. Kündmise asendamine minimeeritud mullaharimisega võib põhjustada erinevate umbrohtude suuremat levikut.

Teooriast praktikale üle minnes on tänapäeva rapsikasvatajate peamine probleem see, kuidas minimeeritud harimise korral hoida põllukultuurid umbrohuvabad, kasutades eesmärgi saavutamiseks võimalikult vähe ressursse. Sama oluline on küsimus, mis annab mõtteainet põllumeestele: milliseid taimekaitsevahendeid kasutada ja millal on nende kasutamiseks parim aeg? Neile ja teistelegi küsimustele püüame meie, BAYERi agronoomid, leida käesolevas artiklis vastuseid.

Üheks suurimaks väljakutseks, mille toovad välja kõik Bayeri agronoomid nii Lätis kui ka teistes Balti riikides, on talirapsi puhul herbitsiidide kasutamisega seonduvad kulud. Olukorda on lisaks mõjutanud hiljutine hinnatõus, mis on puudutanud kõiki sektoreid.

Edgars Purmalis, Bayeri agronoom Zemgale ja Sēlija piirkonnas, leiab, et Targa Super on üks paindlikumaid turul saadaolevaid preparaate üheiduleheliste umbrohtude tõrjumiseks talirapsi, oa ja herne kasvatamisel. Küsimus on edasimüüjate küsitavas hinnas ja kättesaadavuses.

Ka Donatas Kavaliauskas, Bayeri Baltikumi katsete agronoom, nimetab suurimaks väljakutseks hinnatõusu. „Vaadates Targa Super’it, maksid põllumehed teiste toodete valimise asemel meeleldi mõne euro rohkem. Nad usuvad, et originaaltoode on parem ja teiste taimekaitsevahendite või mikrotoitainetega segamine tekitab vähem probleeme.“

Kõik agronoomid nimetavad külvikorda rapsi kaasamisel peamisteks väljakutseteks optimaalsete intervallide järgimise ja kahjuritõrje. Sealjuures ei puuduta samad probleemid mitte ainult Läti, vaid ka Leedu ja Eesti põllumehi.

Ineta Aispure (Bayeri agronoom, Kurzeme piirkond) on täheldanud, et külvikorra positiivset mõju saagikusele on märganud nii mõnigi, mistõttu järgitakse üha sagedamini külvikorda ja raps naaseb põllule mitte varem kui 3-4 aasta pärast.

Ka Edgars on märganud positiivset suundumust, et Zemgale piirkonna põllumajandus ettevõtetes kaasatakse taliraps külvikorda ja külvatakse samale põllule uuesti kord nelja aasta jooksul.

Leeduski on täheldatud märkimisväärset erinevust, mis tuleneb külvikorrast ja korduvate külvide vaheajast. Donatas: „Tänavuse saagikoristuse ajal märkasid põllumehed, et saagikus erineb eri külvikordades oluliselt. Põllumehed said vähem talirapsisaaki seal, kus rapsi kasvatatakse ühel põllul iga 2–3 aasta järel. Loomulikult mõjutab saagikust ka sordi valmimisaeg, kuid 2–3-aastases külvikorras olevate põldude puhul domineeris haigusena vertitsilloos. Põllumehed kaotasid halva külvikorra tõttu saagikuses 1 t/ha (keskmine saagikus 3 t/ha), kui 4–6-aastane vahe külviaegade vahel andis 4 t/ha ja rohkem saagikust. Põllumehed ei karda turul saadaolevate tõhusate fungitsiidide tõttu fomoosi ega valgemädanikku ning nad hoiavad seda kontrolli all fungitsiididega.“

Herbitsiidide kasutamise suundumused piirkonniti ei erine, kuid igal piirkonnal on siiski omad eripärad, mis võivad oluliselt mõjutada herbitsiidide toimet. Just seetõttu on Targa Super üks kõige sobivamaid tooteid pea kõikides tingimustes.

Kurzeme piirkonnas, mida esindab Ineta Aispure, teostatakse otsekülvi ligi 70% rapsipõldude puhul, mis määrab ka herbitsiidi valiku. Enne külvamist on tema meelest väga tõhus herbitsiid Roundup, mida tuntakse ja kasutatakse selle tõhususe tõttu laialdaselt.

Edgars rõhutab, et igas põllumajandusettevõttes kasutatakse erinevaid mullaharimistehnoloogiaid ning sellest tuleks hiljem juhinduda ka herbitsiidide valikul, kuid tänu oma paindlikele rakendusvõimalustele on Targa Super üks kõige sobivamaid preparaate.

Mullastiku iseloomu tõttu on otsekülv Eesti põllumeeste seas vähem levinud kui Lätis või Leedus.

Karel Kaldoja (suurklientide juht Eestis): „Eesti eri piirkondades ei ole talirapsi otsekülv raskete mullatüüpide tõttu eriti populaarne. Põlde tuleb harida 20–30 cm sügavuselt, et mulda õhutada ja luua taime juurtele paremad kasvutingimused. Põllumehed eelistavad kasutada mullatoimelisi herbitsiide, kuid igal aastal muutub augustikuu sademete vähesuse tõttu järjest kuivemaks ja nad peavad leidma sobivamad tärkamisjärgsed lahendused.“

Leedu põllumehed seevastu usuvad, et minimaalse mullaharimise edu võti on umbrohutõrje. Donatas: „Põllumehed märkasid, et otsekülvi puhul on edu võti umbrohutõrje“.

Agronoomide sõnul on sügisel herbitsiidide kasutamise üks suurimaid puudusi lubatud kasutusaega mahtumine. Plusside seas mainitakse, et sügisel herbitsiide kasutades tullakse kõige tõhusamalt toime laia valiku umbrohtudega.

Oksana on täheldanud, et Ida-Läti piirkonnas ei ole resistentsus veel nii aktuaalne probleem. Sügisest rääkides on ilmselt kõige suurem probleem kulud. Olulisim väljakutse on leida paindliku kasutusega toode, mida on parem ajastada.

Edgars leiab, et sügisesi herbitsiide kasutatakse laialdaselt, mis on tema arvates ka väga õige, sest sügisene põhiväetis peaks olema kättesaadav vastavale põllule külvatud põllukultuurile, mitte umbrohtudele.

Dr. agr. Ineta Vanaga (Bayeri agronoom, taimekaitsevahendite teadur) on oma katsete käigus täheldanud, et taime arengu eri etappides kasutatav Targa Super on põllukultuuri suhtes väga säästev ning ei tekita sellele põletusi ega muid kahjustusi.

Oma kogemuste põhjal soovitab ta orasheina tõrjumiseks kasutada maksimaalset annust (2,0 l/ha). Kuna preparaat mõjub peamiselt lehtede kaudu, ärge kiirustage herbitsiidi kasutamisega kohe umbrohu ilmudes, vaid oodake, hinnake olukorda ja laske enamatel taimedel tärgata, suurendades sel viisil preparaadi tõhusust.

Ineta Aispure on täheldanud, et sügisherbitsiide kasutatakse üha sagedamini, sest on tekkinud resistentsus ALS herbitsiidide suhtes ja kuna nende kasutamine lihtsustab oluliselt kevadisi põllutöid. Seda tunnustavad omakorda põllumajandustootjad, kelle jaoks on viimaste aastate keerulised kevadised ilmastikuolud tekitanud palju väljakutseid ja raskusi.

Rapsi korral kasutatakse herbitsiide valdavalt sügisel, valides neist sobiva vastavalt mullaharimise viisile, ja kevadel vastavalt vajadusele.

Agronoomid leiavad, et selle hooaja äärmuslikud ilmaolud on oluliselt mõjutanud talirapsi saaki ja kvaliteeti. Hea saagi saamise olulise tegurina nimetatakse tähtaegadest kinnipidamist.

Ineta Aispure leiab, et kõik sõltub külviaja järgimisest ja piirkonnast. Eelmisel aastal aegsasti – külviaja alguses – külvatud raps idanes ja moodustas tugeva juurestiku juba sügisel. Nii elas taim paremini üle sügis- ja kevadkülmad ning suvise põuaperioodi, mille tulemusena oli ka saagikus suurem. Hiljem, põuaajale sattunud külviperioodi lõpus külvatud rapsipõllud nägid esialgu välja head, kuid tulemuseks oli väiksem saagikus. Tänavust saaki mõjutasid tugevalt mitmed tegurid, alates talvel paljudele rapsipõldudele kogunenud veelompidest, mille tagajärjel tekkisid põldudel tühjad kohad, kuni põuaperioodil liivasematel muldadel kasvanud taimede närbumise ja tugeva putukainvasioonini, mida sel aastal kogesime.

Edgars on saanud oma piirkonna põllumajandustootjatelt positiivset tagasisidet Bayeri Dekalb talirapsisortide kohta, mille saagikus tootmispõldudel on 2022/2023 hooajal vahemikus 3,5–4,5 tonni.

Tomas Šulcas, Bayeri agronoom Leedust, oli meeldivalt üllatunud, et vaatamata keerukatele ilmastikuoludele oli saak hea: „Suuremat probleemi kujutasid kevadkülmad, mis tekitasid palju kahju, sest mõnes piirkonnas olid külmad üsna tõsised. Saagikus oli parem, kui keegi oleks oodanud. Leedu lõunaosas oli saagikus 3,5 kuni 5,5 t/ha. Peamiselt on see tingitud sellest, et meile ei avaldanud suurt survet fomoos, vertitsilloos ega valgemädanik, kuna pärast saagikoristust näeme rohelisi varsi, mis on üsna ebaharilik. Taliraps oli sel hooajal väga terve.“

Dr. Michal Krysiak (Bayeri jätkusuutliku põllumajanduse juht): „ Kui põllumehed kasutavad ACC inhibiitoreid sisaldavaid herbitsiide, siis järgnevatel kultuuridel tuleb jälgida, et ei kasutataks uuesti ACC inhibiitoreid sisaldavaid herbitsiide, seda eriti nisu puhul.“

Kampaanias osalemiseks tuleb täita registreerimisvorm ja esitada ostu kinnitavad dokumendid. Küsimuste tekkimisel võtke ühendust telefonil 603 1306 või [email protected]

Vaata ka www.cropscience.bayer.ee