Õigel ajal T1 pritsimine kaitseb taimi haiguste eest ja suurendab saaki

„T1 pritsimine on mõeldud teravilja kaitsmiseks seenhaiguste eest, see tagab taimede tervise ja suurendab saagipotentsiaali. Tegemist on kriitilise tähtsusega tegevusega, mida tuleb hoolikalt planeerida ja ellu viia, et saavutada taimekaitses ja tootmises parimad tulemused,” selgitab Vilcans.

T1 fungitsiidi kasutamine on tõhusaim kõrsumise alguses, mil kultuur kasvab aktiivselt ja on seenhaigustele kõige vastuvõtlikum. Fungitsiidide kasutamise ajastust ja tõhusust mõjutavad oluliselt ka kliimatingimused: kuna niisked tingimused soodustavad seenhaiguste teket ja levikut, on ülioluline kasutada fungitsiide ennetavalt enne haigusnähtude ilmnemist. Fungitsiidide kasutamise optimaalsus määratakse põllukultuuri arengut ja ilmaprognoose jälgides. Näiteks kuivad ja kuumad tingimused võivad Vilcansi sõnul küll vähendada seenhaiguste riski, kuid samas mõjutada ka fungitsiidide tõhusust negatiivses mõttes, sest sellistes tingimustes võib fungitsiidi efektiivsus väheneda kiirema aurustumise või taime poolt omastamise vähenemise tõttu.

Vilcans lisab, et taimekaitses on suundumus kasutada väiksemaid fungitsiidinorme, et vähendada kulusid ja minimeerida seenpatogeenide resistentsuse kujunemise riski. „Fungitsiidide formulatsiooni ja pritsimistehnoloogiate edusammud on võimaldanud fungitsiide sihipärasemalt ja tõhusamalt kasutada, mille tulemuseks on madalamad kasutusnormid, säilitades samal ajal tõhusa haigustõrje,” selgitab ta. „Samuti on arenenud aasta-aastalt fungitsiidide kättesaadavus ja valik, kasutusele võetakse uusi toimeaineid ja formulatsioone, mis pakuvad veel paremat haigustõrjet ja resistentsuse juhtimist.”

Lisaks fungitsiidide arendamisele tegeletakse järjepidevalt sordiaretusega ning sealsed edusammud on viinud parema haiguskindlusega sortide väljatöötamiseni, mis vähendab vajadust fungitsiidide järele. Taimede tervisel ja elujõul on fungitsiidi efektiivsuses ülioluline roll ning põllukultuuride geneetika paranemine mõjutab ka T1 pritsimise üldist edukust. T1 pritsimise tõhusust ja täpsust parandab omakorda ka pritsimisseadmete ja täppispõllumajanduse tehnoloogiline areng. Vilcans nendib, et kõigi nende arengute eesmärk on optimeerida haiguste tõrjet, vähendada sisendkulusid, suurendada jätkusuutlikkust ning parandada põllukultuuride tervist ja saagikuse potentsiaali, et vastata põllumajanduses arenevatele väljakutsetele ja võimalustele.

„Põllumehed peavad seirama regulaarselt kultuure seenhaiguste suhtes, sest haiguste varajane avastamine võib aidata kindlaks teha fungitsiidi vajaduse ja optimaalse kasutamise aja,” annab Vilcans nõu. „Tähtis on planeerimine: töötada välja fungitsiidide kasutusplaan, mis sisaldab sobivate fungitsiidide valikut, kasutamise ajastust, kasutusnorme ja kasutusviise. T1 fungitsiidi puhul tuleb võtta arvesse haiguspuhanguid, ilmastikutingimusi, põllukultuuride kasvufaase ja sordi tundlikkus. Samuti tasub kaaluda resistentsuse ennetamist: vahetada aeg-ajalt fungitsiidide klasse ja toimeaineid, et vähendada seenpatogeenide resistentsuse kujunemise ohtu.”

Optimeerida tasub T1 pritsimise ajastust, kasutades fungitsiide pritsimiseks soovitatavas kasvufaasis, tavaliselt kõrsumise alguses (BBCH 30-32). Pritsimisseadmed peavad olema kalibreeritud, valitudõiged pihustid ja kasutusnormid reguleeritud. „Fungitsiidiprogrammi edukuse hindamiseks ja tulevaste taimekaitseplaanide jaoks teadlike otsuste tegemiseks tasub pidada arvestust fungitsiididega töötlemise, põllukultuuride arengu ja ilmastikutingimuste kohta,” soovitab Vilcans.

Kindlasti aitab põllumehel parandada fungitsiidide kasutamise tavasid ja saavutada edukaid tootmistulemusi teiste agronoomidega konsulteerimine, põllupäevadel või koolitustel osalemine ning uusimate uuringute ja tehnoloogiatega kursis olemine. Konsulteerige agronoomide või nõustajatega, et töötada välja resistentsuse ohjamise ning ennetamise strateegia, mis hõlmab integreeritud taimekaitse tavade kasutamist!