Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Seadused panevad mudahunniku haisema
Kunda linn on hädas Estonian Celli
haavapuitmassitehasest ajuti leviva haisuga, mille tekkimise tagamaaks on aga
Eesti õigusaktid.
Kunda linnarahvast häirib Estonian Celli haavapuitmassitehasest aeg-ajalt leviv hais, mistõttu kutsuti firma juhatuse liige Riia Ratnik volikogu ette selgitusi andma, kirjutas Virumaa Teataja.
Haisu põhjustajaks on Riia Ratniku sõnul kompostitav biomuda, mille segamisel hais tekib. “Meil on probleeme territooriumiga, kuhu muda panna, ja seetõttu ei saa seda ka piisavalt sageli segada,” rääkis Ratnik, kelle ütlusel oleks tihedama segamise korral haisu oluliselt vähem.
Biomuda on haavapuitmassi tootmise jääde, mis koosneb suures osas väiksematest puidukiududest. Seda tekib umbes 120 tonni päevas.
Muda kogus toodangu mahust eriti ei sõltu. “Pigem sõltub kogus eri tooteliikidest, mis tekitavad erineval hulgal jäätmeid,” ütles Ratnik.
“Ka muda ei peaks probleeme tekitatama, sest tegemist on ühelt poolt väga väärtusliku väetisega, teisalt aga suure energiapotentsiaaliga ainega,” lausus Riia Ratnik, kelle sõnul ei saa välismaal keegi Estonian Celli probleemist aru. “Mujal maailmas on autod väravas järjekorras, et muda minema vedada,” lisas ta.
Peamiselt kasutavad muda talunikud, kes värske muda väetisena pinnasesse künnavad. Eestis ei ole see paraku eriti võimalik, sest meie õigusaktide kohaselt on igat liiki puhastusseadmetes tekkiv muda klassifitseeritud ühe mõõdupuuga.
Eesti seadus lubab värsket biomuda kasutada haljastuses, kuid mitte köögivilja- või marjakasvatuses. Riia Ratniku sõnul jäi see seadusesäte tehase projekteerimisel kahe silma vahele ja sellest mudaga seotud probleemid alguse saidki.
Kuivatatud biomuda võib väga edukalt kütteks kasutada, kuid Eestis puuduvad paraku biokombijaamad. “Euroopas on elektri- ja küttejaamad, mis kuivatavad muda ja seejärel põletavad, Eestis on bioenergia kasutamine aga lapsekingades,” nentis Ratnik.
Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Aivar Lainjärv kinnitas, et Estonian Celli biomuda ei ole ohtlik ja sellest saab väga väärtuslikku mulda, samuti saab seda kasutada energia tootmiseks.
Ka keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek on öelnud biomudale hinnangut andes, et selle ladustamine oleks patt.
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Muutuvad ka Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorid ehk EMTAKid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele