USA Põhja-Dakota osariigi madalseisus
põllumajandust üritatakse edendada tööstusliku kanepi kasvatamisega, põrkudes
aga müürina hirmule marihuaana ees.
"Vaata mind, kas ma näen pilves välja või," küsis David C. Monson, 56 aastane farmer, väikese kooli juhataja ja vabariiklasest osariigi esinduskogu liige. Ta on kanepikasvatuse eestvõitleja tööstuslikuks, näiteks kangatootmise otstarbeks, kirjutas New York Times. "See pole mingi marihuaana legaliseerimine, see on lihtsalt praktiline põllumajandus, meil on hädasti vaja millegagi raha teenida," rääkis mees. Tema sõnul oleks kanep alternatiivne vaheldus külvikordades ning piirkonna maa ja kliimaga sobiv.
Kivine maa, jahe märg kliima ja piirkonna nisukasvatust laastav ränk taimehaigus on Põhja-Dakota osariigi muutnud ühe farmeri sõnul teistest "veidi mässumeelsemaks" võitluses kanepikasvatuse lubamise eest. Põllumajandus on osariigi majanduse tähtsaim osa.
Riiklikult on kanepi kasvatamine keelatud, sest taim sisaldab narkootilise mõjuga tetrahüdrokannabinooli. Sel aastal on kuus osariiki arutanud kasvatamise lubamist. Texase vabariiklasest kongresmen on esitanud eelnõu, mis annaks taolise lubamise osariikide pädevusse. Põhja-Dakotas on kohalik eelnõu vastu võetud ning korraldatud soovijaile litsentside jagamise süsteem. Monson ja veel üks farmer on pöördunud riikliku narkoagentuuri (DEA) poole loa saamiseks. DEA esindaja sõnul loeb seadus kanepitaime marihuaanaga peaaegu samaks ning agentuur täidab seadust.
Kanepikasvatuse vastased on küsinud, kas mitte tööstusliku kanepi põllu äärde ei pandaks maha lapikest peaaegu sama väljanägemisega narkootilist sugulastaime. Monson väidab vastu, et nii väikeses kohas (osariigis on 640 000 elanikku) ei ole võimalik naabrite märkamata-teadmata isegi lehti postkastist ära tuua. Tema kolleeg-seadusandja Blair Thoresoni sõnul on sellest hoolimata olnud osariigis suur mure näiteks koduste metamfetamiini laboritega.
Osariigi põllumajandusjuhi Roger Johnsoni sõnul oleks tööstusliku kanepi põld narkootikumi kasvatamiseks kõige kehvem koht, kuivõrd seal võib seaduse kohaselt ette teatamata teha läbiotsimisi ja analüüse, pealegi kipuks taimede risttolmlemine narkootikumi lahjendama. “DEA on ses asjas segane. Selline loogikavaba enesekindel seisukoht ei saa igavesti valitseda," ütles ta.
Farmerid esitasid oma taotlused DEA-le veebruaris, kuid pole saanud ei- ega jah-vastust. Kuna põllumajandushooaeg on nüüd juba liiga hiline, et tänavu veel midagi külvata, kaebasid mehed juunis DEA kohtusse. Agentuuri esindaja teatel on taotlused endiselt menetluses.
Teise farmeri Hauge`i sõnul on tema püüdlused majanduslikud, mitte poliitilised või veel vähem uimastitele suunatud.
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.