Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teravilja järsk hinnatõus sunnib ELi tootmispiiranguid kaotama
Vastuseks teravilja hinna järsule tõusule
tahab Euroopa Komisjon vähemalt ajutiselt peatada 15 aastat vana reegli, mis
sunnib talunikke ületoodangu vältimiseks vähemalt 10% maadest söötis hoidma,
kirjutab Financial Times.
Kuu lõpuks peaksid ettepaneku heaks kiitma ELi 27 riigi põllumajandusministrid ning Euroopa Parlament.
Komisjoni rehkenduste järgi kasvataks tootmispiirangu kaotamine ELi teraviljasaaki, mis 2006. aastal küündis 266 miljonile tonnile, umbes 10-17 miljoni tonni võrra.
"Teravilja hinnad on kerkinud rekordilisele tasemele, sest pakkumine pole piisav. Kui 2008. a peaks tulema kehv saak ning 10% maadest oleks reservis, kujutaks see endast siseturul tõsist riski," ütles ELi põllumajandusvolinik Mariann Fischer Boel.
Reservinõue viidi sisse 1992. aastal, et leida lahendus ELis ületootmisest tekkinud "teraviljamägedele". Tänavu näitavad prognoosid, et maailma teraviljavarud on langemas viimase 26 aasta madalaimale tasemele.
Teraviljakaubitsejate hinnanguil on Komisjoni prognoosid liiga optimistlikud, sest suur osa reservi jäetud maast on kehva kvaliteediga ning aastaid harimata. Nii pole alust kuigi head saagikust loota. Samuti võivad talunikud eelistada teravilja asemel hoopis õlikultuure külvata, millest biokütust valmistada. Ja ELi ise ei pruugi oma otsustega valmis saada enne kui külviperiood juba lõppenud on.
Nisu hind oli augustis aasta perspektiivis kerkinud 78% ja maisi hind 50%.
USA võib järgida ELi eeskuju ja ärgitada reservis olevaid maid kasutusele võtma. Venemaa kaalub teravilja ekspordikeelu kehtestamist, et vähemalt oma turul puudust ei tuleks.
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele