Kanep (Cannabis sativa) on üks iidsemaid
kultuurtaimi, mida on sajandeid kasvatatud vastupidava kiu ja õlirikaste
seemnete saamiseks, ettevõtte Perfect Plant OÜ asutajaid Tarmo Taela ja Ago
Siinerit võlusid taime mitmekülgsed kasutamisvõimalused ning sobitumine
tänapäeva säästva arengu ja efektiivsuse põhimõtetega.
Nende kahe noore mehe eesmärk on taaselustada tööstuskanepi kasvatamine Eestis ja tingimuste ettevalmistamine saaduste töötlemiseks, kirjutas Meie Maa. Projekti vedajate sõnul on Euroopas kanepikasvatajate ja -töötlejate võrgustik olemas – Euroopa Tööstuskanepi Assotsiatsioon (EIHA) – ning 2007. aastast alates ollakse selle liikmed. Noormehed on kanepi kasvatamise suhtes optimistlikud, lausudes: “Kui me seda poleks, me seda tööd ei teeks.” Juba neli aastat on nad teema arendamisega tegelenud.
Eestis on kanep tänavu kasvamas 160 hektaril, millest enamik on seemneks ja 10 hektarit katse eesmärgil kiuks. Eelmise aastaga võrreldes on seda veidi enam. Ka Eesti suurim kanepikasvataja Kruusamägi suurendas tänavu kanepi kasvupinda, ehkki eelmisel aastal jäädi majanduslikult nulli. Ta näeb kanepis potentsiaali. Nõustaja Veeve Kaasiku sõnul on esimese aasta “null” normaalne tulemus.
Saare maakonnas on tänavu kanep kasvamas üheksal hektaril, kahel tootjal – üks mahe-, teine tavatootja. Seemne turuhind on ca 7000 krooni tonnist, maheseemnel ca 10 000 krooni. Taela ja Siineri sõnul on kanepi maailmaturu hind tõusutrendis, eelkõige suurema nõudluse tõttu. Kasvupinnad suurenevad iga aastaga.
Kaasiku hinnangul tuleks siin kanepiseemet ise paljundada, mitte sisse osta. Ta ütles: “Seemnekasvatajaid peaks leiduma, kogemustega inimesi meil on. Olen ise aastaid tegelenud põldtunnustamise ja seemnekasvatusega ning olen huvitatud, et seeme saaks Eestis kohapeal paljundatud. Tuleb sisse tuua selline sort, mida siin edasi paljundada. Finola peaks meie tingustes sobima.”
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.