Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Metsavedajad kritiseerivad Partsi otsust
Kuigi majandusminister Juhan Parts
tõstis kuueteljeliste autorongide täismassi piirangu 40 tonnilt 44 tonnile,
on endiselt 6- või 7-teljelised metsaveoautod sunnitud sõitma väiksema koormaga,
kui nende tehniline konfiguratsioon ette näeb, pahandab Eesti Metsatööstuse
Liit.
Majandusminister Juhan Parts allkirjastas 5. juunil määruse, millega tõusis kuue- ja enamateljeliste autorongide lubatud tegelik täismass siseriiklikul veol 40 tonnilt 44 tonnile.
Eesti Metsatööstuse Liidu hinnangul on tegemist muutusega küll õiges suunas, kuid liiga väikesega (10%), et see saaks avaldada olulist mõju. EMTLi taotletud massipiirang mitte alla 52 tonni oleks andnud märgatavamat efekti metsa- ja transpordisektorile.
Hoolimata kaalupiirangu tõusust on endiselt nn Skandinaavia tüüpi rohkemate telgede ja paarisratastega veokid asetatud ebavõrdsesse seisu. Samasugune massipiirang 44 tonni kehtib ka 5-teljelistele konteinerveokitele, aga metsaveoautod on reeglina 6- või 7-teljelised. Metsaveoautode puhul on tegemist spetsiaalsete autodega, millal on lisaks suuremale telgede arvule ka paarisrattad, mis vähendavad erisurvet teedele.
Näiteks Soomes ja Rootsis sõidavad 7-teljelised veokid 60 tonnise täismassiga, mis annab suuremat tööefektiivsust: erinevalt Eestist, ei toimu seal poole koormaga sõite.
Eesti Metsatööstuse Liidu seisukoht on, et massipiirang 52 tonni või rohkem on kasulik nii metsasektorile kui ka muudele sisevedudele, sest sama kaubahulga transportimiseks tuleb sõita vähem arv kordi. Sellega väheneb tühisõitude arv ning koormus teedele. Hinnanguliselt võiks täismassi tõusul 60 tonnini ainuüksi metsavedudel kokku hoida üks miljard krooni aastas. Efektiivsem transport ja madalamad veokulud on kogu riigi majandusele kasulik.
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele