Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saagikoristus läinud kiiremini kui mullu
Eelmise aastaga võrreldes on saagikoristus läinud kiiremini ja peagi lõppemas, kuid koristuspinna hektarilt on saak väiksem kui mullu.
Eestis oli 15. septembriks koristatud 96% teravilja, 84% rapsi ja rüpsi ning 43% kartuli kasvupinnast, teatas statistikaamet.
Mullu oli samaks ajaks koristatud vaid 81% teravilja, 21% rapsi ja rüpsi ning 42% kartuli kasvupinnast.
Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2010. aastal teravilja 306 100 hektaril. Sellest on teraks koristatud 96%, sealhulgas rukist 94%, nisu 98%, otra 97% ja kaera 86%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2555 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 2195, nisu 2832, otra 2483 ja kaera 1982 kilogrammi. Osa teraks külvatud vilja koristatakse ka haljasmassiks.
Rapsi ja rüpsi kasvatati 98 200 hektaril, millest on koristatud 84%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 1414 kilogrammi rapsi-rüpsiseemet.
Kartulit kasvatati 8800 hektaril, millest 43%-l on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 21 725 kilogrammi kartuleid.
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Muutuvad ka Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorid ehk EMTAKid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele