Me ei taha osta puiduhaket seepärast kallimalt, et Eesti Energia seda põletab, põhjendas mööbli- ja puitkiudplaaditootja ASi Skano Group juhatuse esimees Andres Kivistik, miks ta kirjutas eile alla puidutöösturite avalikule pöördumisele.
„Meie otsene ärihuvi on see, et me tahaksime osta puiduhaket võimalikult soodsa hinnaga,“ rõhutas Kivistik. „Puiduhake on meie jaoks igapäevane toore, et toota puitkiudplaati ja see toode on samuti sada protsenti roheline. Aga meid ju keegi ei toeta selle eest, et me kasutame puiduhaket oma toote tootmisel. Siis võiks ju toetada kõiki, kes puitu kasutavad millekski. Miks me ühte sektorit eelistame?“
Äripäev küsis päevaküsimusena, kas Eesti Energia reageeris üle. Küsimuse ajendiks oli energeetikafirma selle nädala alguses tehtud otsus lõpetada Narva kateldes rohelise elektrienergia tootmine. Oma otsuses viitas Eesti Energia majandusriskidele. Otsus puudutab oluliselt hakkepuiduturgu, sest Eesti Energia oli kõige suurem hakkepuidu ostja.
Andres Kivistiku sõnul teeb Eesti Energia oma ärilisi otsuseid nii nagu vajalikuks peab ja seetõttu on tal raske nende otsust kommenteerida. „Küll on aga minu arvates vale puiduhakke kasutamine energia tootmiseks ja selle tegevuse subsideerimine,“ lausus Kivistik. „Euroopa Komisjonis ja muudes struktuurides arutatakse praegu seda teemat, kuidas sellist tegevust mitte toetada, ja ma tean, et vastavad märgukirjad on teel riikide poole.“
Kivistiku sõnul on põhjendamatu, et üks ettevõte saab osta toorainet tunduvalt kallimalt sisse, kui turutingimused seda talle võimaldaksid. „Tänu sellele on tõusnud küttepuidu ja puiduhakke hind Eesti turul. Pärast seda, kui Eesti Energia sai loa seda põletada, tõusis puiduhakke hind hetkega 25-30 protsenti. Meil on puiduhakke hind kohati kallim kui mõnel pool Lääne-Euroopas,“ rääkis ta.
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.