Minister nõus keskkonnaalaseid piiranguid muutma

Eesti põllumehed on ebavõrdses konkurentsis, sest kompleksluba veisefarmidele kehtib ELi riikidest vaid Eestis ja on seotud väga suure aja- ning rahakuluga. Keskkonnaminister selgitas, et Eesti on ühinenud HELCOMi konventsiooniga, mis nõuab Läänemere-äärsetes riikides keskkonnaluba ka veisefarmidele.

Lepiti kokku, et senise 300 piimaveise asemel nõutakse edaspidi kompleksluba alates 400 lüpsilehmast ja 800 noorveisest.

Seaduse kehtimahakkamisel väheneb keskkonna kompleksluba vajavate põllumajandusettevõtete arv. Seiret nõuete täitmise osas hakatakse teostama mitte igal aastal, nagu seni, vaid üks kord kolme aasta jooksul, mis toob põllumeestele säästu, sest iga kontrollimine tuleb kinni maksta.

EPK soovis kehtestada uued normid sõnnikuhoidlate katmisele ja parima võimaliku tehnika kasutamisele, sest kehtivaid nõudeid ei ole võimalik reaalselt täita. Sõnnikuhoidlate katmise nõue ei oma keskkonnakaitselist efekti, on tehnoloogiliselt keerukas ja tekitab ettevõtjaile suuri põhjendamatuid kulutusi. Samuti tegime ettepaneku kehtestada kõigile mõistetavad alused õhusaastele, mille eest põllumehed peavad maksma.

Lepiti kokku, et nende nõuete rakendamine lükatakse aasta võrra edasi.

EPK tegi ka ettepaneku keskkonnatasude seaduses sätestatud 20-kordse trahvi muutmiseks. Keskkonnaministeerium lubas kaaluda karistusmäärade diferentserimist.

Seaduste muudatused lubati kehtestada järgmise aasta teises pooles.

Kohtumisest võttis osa ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes toetas täielikult põllumeeste nõudmisi. "Oluline on tagada tasakaal, kus tootmisega ei avaldata keskkonnale oluliselt negatiivset mõju, aga samas võimaldatakse ka ettevõtjal oma tööd teha. Praegu on võimalik õigusakte nii muuta, et keskkonnaoht ei suureneks ja ettevõtjaid ei koormata liigsete maksude ja paberimajandusega," ütles põllumajandusminister.

EPK asepresidendi Jaan Sõrra sõnul teeb heameelt, et keskkonnaminister suhtus meie probleemidesse mõistvalt. "Oleme niigi ELis ebavõrdses konkurentsis, sestap tuleb kaotada ebamõistlikud siseriiklikud keskkonnaalased piirangud, millega kaasnevad lisakulud ainult suurendavad lõhet jätkusuutlikkuses EL kolleegidega võrreldes", nentis Jaan Sõrra.