29.12.12, 09:55

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Johannes Valk: Uue jahiseadusega rikutakse maaomanike õigusi

Maaomanikud asuvad oma maa majandamisel kahe erineva ministeeriumi haldusalas.

Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juht

Tavapäraselt on maal baseeruvad tootmisharud koondatud ühe ministeeriumi haldusalasse. Meil on metsa- ja jahimajandus sotsialismiaegse rudimendina jäetud Keskkonnaministeeriumi haldusalasse. Keskkonnaministeeriumi põhiliseks ülesandeks on hea seista meie keskkonna hoituse ja kaitstuse eest. Seoses samaaegselt tegelemisega kahe maamajandusharuga tekib ministeeriumis sisemine vastuolu ehk huvide konflikt.

Ühele poole kaldu olevad, väga olulistes osades meie põhiseaduse põhimõtteid eiravad, Keskkonnaministeeriumi poolt välja töötatud mitmed õigusnormid murendavad meie ühtsust ja õõnestavad ühiskonna moraali. Eeskätt kehtib see uue jahiseaduse osas. Selles seadustatav ei vasta põhiseaduse paragrahvides 3, 12 ja 32 sätestatud põhimõtetele. Omand, ehk vara, mida omanik ei saa vabalt vallata, kasutada ja käsutada, on pigem fiktsioon.

Põhiseaduse paragrahv 32 sätestab omandi võõrandamise teatud juhtudel üldistes huvides. Seda õiglase ja kohese hüvituse korral. Enam kui 100 000 maaomaniku põhiseaduslike õiguste jäme eiramine kujutab endast nii põhiseaduse kui rahvusvaheliselt üldtunnustatud õigusnormide olulist ja massilist rikkumist.

Üldsust hirmutatakse juttudega, mis siis kõik juhtub meie loodusega ja kuidas meid takistatakse looduses viibimast juhul kui me lubame maaomanikel nende põhiseaduslikke õigusi järgida. Samal ajal ei teadvustata inimesi piisavalt nende nn. igameheõigusest, mida valdav enamus põlistest maaomanikest aktsepteerib.

Millegipärast muudes majandamise valdkondades me tunnistame, et kahtlemata on omanik kõige heaperemehelikum vara kasutaja ja just eeskätt seetõttu on kapitalistlik ühiskonnasüsteem sotsialistlikust parem.

Erametsakeskuse foorumis on maaomanikud nimetatud taolist põhiseadusega kooskõlas mitteolevate piirangute seadustamist lausa uueks natsionaliseerimiseks.

Maaomanike kõige laiaulatuslikum ja räigem põhiseaduslike õiguste rikkumine toimubki jahimajanduse valdkonnas. Ilma selle eest õiglast ja kohest hüvitust maksmata on maaomanikelt võõrandatud pea kogu õigus tegeleda endale kuuluval maal jahimajanduse korraldamisega. See õigus on antud relvastatud jahimeeste organisatsioonidele. Maaomanikul on oma maal lubatud küttida vaid väikeulukeid. Selleks peab ta jahiorganisatsioonilt taotlema loa. Tasu maksmine või selle mittemaksmine jahiorganisatsiooni poolt kütitavate suurulukite poolt maaomanike kultuuridele tehtavate kahjustuste eest on jäetud sisuliselt maksja otsustada. Ühelt poolt tuleneb see sellest, et pooled pole läbirääkimistel võrdsed ja teisalt pole maaomanikele jahiseaduses jäetud pidepunkte millele oma nõudmiste esitamisel toetuda. Nagu eespool öeldud, võtavad maaomanikud piiranguid uue natsionaliseerimisena.

Põhiseaduse paragrahvis 12 sätestatu põhimõtteid on rikutud. Tekib reaalne oht, et maaomanikud, kes on küll jõuetud relvastatud jahimeeste ees, võivad oma meelepaha suunata tavakodanikele, piirates nende igameheõiguse teostamist. Taoliselt toimimiseks on neil tugev moraalne õigustus.

Võim Eestis on selle võimu kandjalt ehk rahvalt usurpeeritud ja avalik arvamus kallutatud. Teisiti pole võimalik seletada meie põhiseaduses sisalduvate põhimõtete olulist, pikaaegset, massilist ja jätkuvat rikkumist vähemkaitstud ühiskonnaliikmete suhtes.

Meie naaber, rahvusvaheliselt tunnustatud, madala korruptsioonitasemega õigusriik Soome, omab jahimajanduse korraldamise osas väga põhjalikke, praktikas kontrollitud, õigusnorme. Need lahknevad oluliselt meil seadustatavast. Nagu me teame, oli Soome maa, mida demokraatliku maailma üldsuse hämmastuseks tema idanaaber ei suutnud vallutada.

Kelle huvides on nõrk, vähekaitstud, laguneva demokraatiaga, kaksikmoraaliga Eesti?