Jahiseaduse eelnõus tuleks arvestada nii pindala kui ka omanike arvu kriteeriumiga.
“Meile on uue seaduse kõige olulisem aspekt lepingu nõue maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vahel,” rõhutab Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Priit Põllumäe ning lisab, et just nii on iga üksiku maaomaniku spetsiifilised huvid kaitstud.
Viimasel ajal on meedias ja ka kohtumistel Riigikogus viidatud aga veel ühele olulisele punktile – jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljavahetamise kriteeriumitele. Vastavalt jahiseaduse eelnõule saaks jahipiirkonna kasutaja väljavahetamist algatada juhul, kui seda soovib 2/3 jahimaa pindala omanikest.
Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liikme Priidu Pärna sõnul lähtuti oma esialgsetes ettepanekutes lihtsuse printsiibist. “Meil on hästi teada jahipiirkondade suurused ning sellest tulenevalt on 2/3 jahimaa pindala omanike kriteeriumi rakendamine lihtne.“ Põllumäe lisab, et läbirääkimiste käigus on organisatsioonide esindajad korduvalt rõhutanud, et sobivama kriteeriumi leidumisel ollakse valmis seda toetama.
Kõik ülalmainitud organisatsioonid on seisukohal, et eelnõus tuleks arvestada siiski nii pindala kui ka omanike arvu kriteeriumiga, sest vaid selliselt on vajalikul määral kaitstud maamajanduse edendajate, metsamajandajate ja põllupidajate, huvid, kes on teinud põllu- või metsakultuuri rajamiseks ja hooldamiseks investeeringuid ning keda jahiseadus tegelikkuses kõige enam mõjutab. Allakirjutanud toetavad sellise kriteeriumi kehtestamist, mille kohaselt jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljaandmisel või väljavahetamisel on vajalik 50% piirkonna maaomanike, kellele kuulub vähemalt 50% jahipiirkonnas olevast jahipidamiseks kasutatavast maast, nõusolek. “Meie organisatsioonides on väga palju ka väikemaaomanikke, kelle jaoks jahipiirkonnas toimuv on väga oluline,” rõhutavad üheselt nii Priit Põllumäe kui ka Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.
Maaomanike organisatsioonid peavad oluliseks, et selline muudatus tänases eelnõus oleks siiski ka praktikas rakendatav, ega oleks manipuleeritav. Selge peab olema kaasomanike ning jahipidamiseks mittekasutatavate aianduskooperatiivide omanike roll selle kriteeriumi rakendamisel. Ühtlasi peab nõue rakenduma jahipiirkondadele uute kasutuslubade andmisel. Kui mõistiku aja jooksul pole lepinguid sõlmitud vähemalt poolte maaomanikega, kes omavad vähemalt poolt jahipiirkonna maast, siis luba ei tohiks pikendada.
Seotud lood
Maaomanikud asuvad oma maa majandamisel kahe erineva ministeeriumi haldusalas.
Neli aastat ette valmistatud ning jahindusfoorumites pikalt arutatud jahiseaduse eelnõu tekitab metsamaa omanike ja jahimeeste vahel palju eriarvamusi.
Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme ja jahiseaduse juhtivmenetleja Kalle Pallingu sõnul on aastaid oodatud uus jahiseadus saamas viimast lihvi ning kuni esmaspäevani oli kõikidel huvilistel võimalik esitada oma muudatusettepanekuid.
Eesti Erametsaliitu kuuluvate ühistute esindajad peavad Riigikokku jõudnud jahiseaduse valmimist oluliseks verstapostiks õigusriigi arengus. Samas kutsub erametsaliit vastloodud Jahinduse Mõttekoja eeskõnelejaid hoiduma demagoogiast ja vaenu õhutamisest maaomanike ja jahimeeste vahel. Selline lähenemine viib pigem osapoolte kaugenemiseni üksteisest ega aita kaasa Eesti jahinduse säästlikumaks muutmisele.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.