Lõppes Ühtekuuluvusfondist rahastatav vooluveekogude seisundi parandamise IV taotlusvoor.
Nii inim- kui ka loodustekkelised paisud on Eesti vooluveekogude üheks probleemiks, kuna need muudavad kiirevoolulise jõelõigu seisva veega veekoguks või takistavad kalade liikumist kudemispaikadesse. Laekunud taotlustes ongi peamiselt kavandatud tegevusteks kalapääsude rajamine paisudele ja kaladele liikumisteede avamine, lisaks on planeeritud ka lõheliste sigimis- ja noorjärkude kasvualade renoveerimist ja rajamist.
Kui suures mahus on vooluveekogude seisundi parandamist võimalik toetada, saab selgeks mai lõpuks, kui on lõppenud taotluste hindamine.
Eelnevatest kolmest taotlusvoorust on vooluveekogude seisundi parandamist rahastatud kokku ligi 8,4 miljoni euroga, mis jaguneb 19 projekti vahel.
Seotud lood
Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) laekus 15 taotlust vooluveekogude seisundit parandavate projektide rahastamiseks kogusummas üle 5,4 miljoni euro. Tegemist on kuuenda taotlusvooruga Euroopa Ühtekuuluvusfondi (ÜF) vahenditest.
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.