Eesti kalur püüab Soome räimi

Helsingin Sanomat kirjutas, et eestlased kasutavad Soomes püügiks Soome lipu all olevaid kala­laevu, saades nii osa Soome riigi räimepüügi­kvoodist.

Soome Kala juhatuse liige Urmas Reimann põhjendas väljaandele, et Eesti püügikvoot pole nõudluse rahuldamiseks piisav ja seetõttu tuligi otsida uusi võimalusi. Soome Kala OÜ-le kuuluvad Soome tütarfirmade kaudu Soome päritolu traalerid Amazon, Sonne ja Silverfors.

Peaaegu pooled laevad eestlaste käes

Soome Kala OÜ juhatuse liige Ivar Kiil, kes intervjuu ajal parasjagu Soomes viibis, tõdes, et lisaks neile tegutseb Soomes teisigi Eesti firmasid ja eestlastele kuulub 46 protsenti Soome räimepüügilaevadest.

Kiil märkiski, et kui nad 2008. aastal ostsid traaleri Amazon, mis kuulus Teuvo Rantanenile, toimuski esimene suurem Soome turule sisenemine. Firma tegevus Soome laienes eelmisel aastal Taivassalos asuva kalakülmutustehase ostuga ­ettevõttelt Länsirannikon Kala OY. Tänavu plaanib eestlaste ettevõte Soome Kala püüda Soomes ligi 20 000 tonni räime.

Eesti Kalapüügiühistu juht Mart Undrest rääkis, et 20 000 tonni on suur maht, sest Eesti mullune räimepüügikvoot kokku oli 16 000 tonni. Kui Eestis püütud kala läheb suuresti toidulauale, siis Soome räim läks enne eestlaste tulekut peamiselt karusloomakasvatajatele loomasöödaks. Undrest rääkis, et kuigi muist püügist läheb loomasöödaks, siis Botnia lahes, mis on Soome peamine räimepüügikoht Põhja-Läänemeres, üritatakse inimtoidu protsenti vaikselt suurendada.Undrest nentis, et Botnia lahes käibki mingil määral mahuäri – et teiste kõrval ellu jääda, peavadki olema suuremad mahud.

Eesti kalurite püütu Kiili sõnul Eestisse ei jõua, enamasti läheb see Venemaale, Taani ja ka Austraaliasse. “Sel aastal on Austraaliasse saadetud juba tuhat tonni räime,” ütles Kiil. Ta ei osanud peast ettevõtte 2012. aasta käivet välja tuua, ent märkis, et kuna räim ei ole kallis kala, ei ole käive suur.

Soomlased ärevuses

Eestlaste aina laienev tegevus tekitab aga soomlastes segaseid tundeid, kirjutas Helsingin Sanomat. Kardetakse, et Soomel pole piisavalt vahendeid, et oma strateegilist loodus­vara kaitsta. Soome põllumajandus- ja metsandusministeeriumi kalandusnõukogu liikme Markku Aro sõnul on kahetsusväärne, et muist Soome kalavarudest läheb välismaalastele. Ta nentis, et ­Euroopa Liidus on kapitali vaba liikumine ning ELi eeskirju ei saa hakata muutma.

Undrest märkis aga, et asi pole sugugi nii traagiline. “Soomlastel on arvestatavad investeeringud Eesti liha-, õlle- ja piimatööstuses. Nad on aastaid teinud sama siin, nüüd on esimest korda teist­pidi,” ütles Undrest.

“Eestlased nägid oma võimalust ja võib-olla oskavad midagi paremini ellu viia,” ütles Undrest uhkustundega. “Miks eestlased ei võiks osta Soome kalapüügi ja kala töötlemise ettevõtteid,” märkis ta Soome väljaandele.

Suurem konkurents

Undrest selgitas, et räime pärast muret tundma ei pea ning 2014. aasta kvoodisoovitusi vaadates läheb räimel Läänemeres suhteliselt hästi ning järgmise aasta müügikvoodid võivad olla isegi suuremad. Undrest kinnitas, et ega eestlastel Soome räimepüügis kerge kaasa lüüa ei ole, kuna põhjanaaber on kalapüüki mitmel moel piiranud.

Soome Kalurite Föderatsiooni juht Kim Jordas märkis aga, et eestlaste tulek on suurendanud kalapüügis konkurentsi. Tema sõnul on tõenäoliselt nõudlust räime järele suurendanud karusloomakasvatajate kalajahu kasutamine Taanis.

Kiil peab aga soomlaste muret oma loodus­vara pärast pigem kalaärimeeste mureks. “Meie tulek turule on ikkagi kasulik, sest meie üritame kala müüa inimestele, soomlased müüvad aga kõik looma­toiduks,” lausus ta.