Kvootide kadu toob Eesti piimatootjale kasu

Praeguse korra järgi ei tohi piimatootjad kvoodiaasta jooksul (1. aprillist kuni 31. märtsini) müüa piima rohkem, kui kehtestatud kvoot ette näeb. Kui müüakse rohkem, siis on see tegevus karistatav. Kui müüakse vähem, siis võib kvooti vähendada. Eestis pole minu teada põllumehi piima müügikvoodi ületamise eest trahvitud, kuna kõigi piimatootjate summaarne kvooditäitmise protsent on 90-95 protsenti.

Piima müügikvootide kehtetuks tunnistamise järel allub ELi piimandussektor praegusest rohkem turureeglitele, ent ilmselt jäävad toimima mingid regulatsioonid, et vältida osade riikide põllumeeste-piimatootjate pankrotte. Kvoodi kaotamisel on oodata piima hinna mõningast langemist. Samas ennustavad mõned Hollandi eksperdid, et maailmas (Hiinas) kasvab piimatoodete nõudlus ning seetõttu piima hind ei lange.

Eesti piimatootjate ja ilmselt ka piimatöötlejate jaoks avanevad aga kvoodi kehtetuks muutmise järel laiemad arenguvõimalused.

Siinsed piimatootjad on liberaalsete turutingimuste tõttu olnud sunnitud tootmisse investeerima rohkem, kui meie ELi kolleegid. See on muutnud meie piimatootmise maailma tasemel konkurentsivõimeliseks, sest määrav osa piima toodetakse ja müüakse uutest või renoveeritud ning suhteliselt suure keskmise lehmade arvuga farmidest. Leedus näiteks toodetakse 60-70% piima kuni viie lehmaga väikefarmidest.

Eesti piimatootjad saavad kvoodita piima müümisel harida eesmärgipäraselt rohkem põllumaad; kasutada vabamalt omandatud kogemusi kaasaegsetes farmides piima toota; suurendada loomade arvu ja piimatoodangut; pakkuda rohkem töökohti maal jne.

Meie piimatööstustel seisab kvoodi kadumisel ees põhjalik uuendus ja ümberkorraldus, sest oodata on toodetava piimakoguse kasvu praeguselt 700 000 tonnilt 1 miljoni tonnini aastas. Loodetavasti muutuvad meie piimatöötlemise võimsused konkurentsivõimelisemaks. Vastasel korral on põllumehed sunnitud veelgi suurendama toorpiima müüki Leedu suurtele piimatööstustele.

Eesti majandusele on kasulik, et rohkem piima töödeldakse kohapeal – tekib rohkem töökohti, kasvavad maksutulud jne. Seega võib tõdeda, et piimakvoodi kehtetuks muutmine ELis on Eesti majanduse arengule kasulik.