Sõrra: mahetoetused tuleb siduda müüdud toodanguga

Kui tavapõllumees kasvatab teravilja, saab ta hektari kohta ühtset pindalatoetust 100, põllumajanduskultuuri toetust 19 ja paljud ka keskkonnasõbraliku majandamise toetust 35 eurot – kokku 154. Kui kasvatada aga teravilja mahedalt, lisandub sellele veel 119 eurot.

Maheda rohumaa hektari eest saab 77 EURi, toetatakse ka juurvilja- ja ravimtaimede ning marjakasvatust. Mahedad loomapidajad saavad näiteks lüpsilehma kohta 38, emise kohta 210 ja lamba ning kitse kohta 4,8 eurot. Toetatakse ka mahedat mesilaste-, küüliku- ja kodulinnukasvatust.

Mahepõllumajanduslikku maad on Eestis 125 475 hektarit, seega said mahetootjad ainuüksi ühtset pindalatoetust 12,5 miljonit eurot. Lisaks maksti 2012  mahepõllumajandusliku tootmise toetust 10,38 miljonit eurot. Kokku maksti 23 miljonit eurot toetusi, samas müüdi toodangut aga vaid 20 miljoni euro väärtuses. Siit saab välja arvutada ka mahetootmise kasumi. Mahetootjatel on väga suur sõltuvus toetustest. FADNi 2011 andmetel moodustavad tavatootjatel toetused kogutoodangu suhtes 22,4% ja mahetootjatel 70,3%.

Tõin need arvud välja toimetuse palvel, mitte kadedusest mahetootjate vastu. Mul ei ole midagi mahedate vastu, kuid tootmine tuleks siduda toodanguga. Mahetootjad, kes kaupa ka turule toodavad ja makse maksavad, peaksid toodangu eest saama veelgi rohkem tuge. Eriti kehtib see mahelambakasvatajate kohta. Lambakasvatus on pea ainus tootmisharu, mis ei nõua väga suuri investeeringuid, aga aitab hoida peretalusid järjel.

Ma taunin seda, kui end mahedaks kuulutanud põllumees külvab minimaalse külvinormiga seemne maha, kuid vilja ei korista – toetus ongi taskus ja ka Brüsseli reeglitest kinni peetud. Tavapõllumees seda endale lubada ei saa. Teengi ettepaneku uue maaelu arengu kava koostajatele maksta mahetoetust vaid realiseeritud piima, looma, viljatonni või muu mahekauba eest.

Meil on näiteks mitmeid tublisid mitmesajapealiste karjadega mahepiima tootjaid. Osa neist töötleb ise piima mahetoodeteks, paljud aga annavad selle ühisesse katlasse. Just siin peaks uus MAK appi tulema ja toetama töötlemist, et mahedalt toodetu ikka ka mahedalt poodi jõuaks. Kui MAKi rahast ei piisa, võiks selle pisku leida riigieelarvest.

Näiteks mahesead saavad küll toetust, kuid maheliha poodides pole, sest on küll mahetunnustatud tapamaja, kuid mahedat töötlemist mitte. Seetõttu saab mahesea liha vaid käest kätte ning ega siis maksudki laeku.