Mahetoetuse vähenemine ei loo toidulauale lisaväärtust

“Toetusteki” tirimine selle juures ei loo lisaväärtust Eesti toidulauale tervikuna: võidad toidu mahus, kaotad sortimendis. Meie mahetootjaid on toetatud ca 100eurose pindalamaksega hektari kohta, mis on euroliidu väikseim. Seetõttu on ka mahetoidu töötlemise ja turustamise areng naaberriikidest aeglasem. 

Tootlikkus langeb. Arengut mõjutavad investeerimisvõime ja üleminek tavakülvikorralt mahekülvikorrale. Mahetootmisel kahaneb nii taime- kui ka loomakasvatuse tootlikkus mitu korda. Uuenenud kulude-tulude jaotuse leidmine, mis majanduslikult toimiks, võtab koos õppimise ja harjutamisega oma aja, enne kui majapidamine uude tasakaalu lülitub.

Väikesel turul on loomulik, et iga “mahekübe” teeb väetisemüüjatele hingepiina. Igas mahehektaris näevad nad kadunud turgu ja asuvad seda häälekalt kritiseerima. Töötlemisvõimsuste nappust mahemeestele ette heita on kiuslik. Meie madala toetusmäära juures on kiiduväärt iga algatus, mis mahetoote müüki edendab.

Soovitus maksta toetust toodangu mahu pealt on sala­kaval asendustegevus, teades ette, et euroliidu printsiibid ei luba mahu alusel toetust maksta. Ei saa maksta teraviljatonni ega liha­kilo eest. Piimakvoodi alusel makstav toetus ei ole lüpstud kilo, vaid tootmispotentsiaali eest makstav toetus, mis kaob ühes kvoodiga.

Ettepanekud toetuse vähendamiseks. Kummaline on ka asjaolu, et kui eelmises võimuliidus püstitatud mahepõllumajanduse laienemise eesmärk  saavutati, siis nüüd kuuleme mahetoetuse äravõtmise või olulise vähendamise ettepanekuid, mis jätaks püksata kõik need, kes julgesid mahe­radadele asuda. Euroliit reguleerib toetustega põllumeeste elatustaset, mis ei peaks langema oluliselt alla üldist. Selle langemisel alla kriitilise taseme tegevusala lihtsalt seiskub ja sellega tegelejad asuvad muudel aladel elatust otsima.