Maa tuleb täita biogaasi koostootmisjaamadega

Kindlasti ei ole tõmbekeskuste loomine ehk väiksemate valdade liitmine see vahend, mis positiivseid muutusi esile kutsuks (hetkel on söötis 400 tuh. hektarit põllumaad). Uute tõmbekeskustega tõmmatakse maa veel tühjemaks.

Vastupidi tõmbekeskustele tuleks suunata täiendavad ressursid maapiirkondade arenguks, kus põhirõhk on väike maheasumite loomisele, mille keskmeks on biogaasi põhised elektri- ja soojus koostootmisjaamad (BKJ). Pikka aega Saksa innovaatilist bioenergeetikat vedanud legendaarne põllumajandusteaduste doktor, Leo Saluste, on tegutsenud meie taasiseseisvunud Eestis kui „üksik mohikaanlane“, kelle kogemused nüüd Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi ametnikele kuluksid marjaks ära.

Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni (EBA) poolt on koostatud biogaasi arengukava vastavalt looma-ja seafarmide asukohti silmas pidades, on paigutanud Eesti tuleviku visiooni kaardile 118 võimalikku biogaasi koostootmisjaama. Jaamade kütus ehk sea ja veise läga moodustaks täna 3.6 mln/T, pluss biomass ehk silo. Sellest vabaneks anaeroobse kääritamise teel  480 mln Nm3/a biogaasi. Biogaasi  puhastamise teel saaksime 290 mln Nm3 biometaani (CH4), mille tarve oleks mootorikütus. Biogaasi tootmismahud, olgu siis kas teoreetilised - 1,5 mrd Nm3, reaalsed - 480 mln Nm3 või hetkeline - 10 mln Nm3 aastas, tuleks  võrrelda  teiste sarnaste  põllumajandusriikidega nagu näiteks Taani, kus on sigade arvuks 12 mln (Eestis  344 000 siga). Milliseks võiks kujuneda Eesti  potentsiaal tulevikus biogaasi tootmisel, kui me vaid osaliselt Taani seatootmisele järele jõuaksime?

BKJ investeerimiskulukus toodetud 1 kw/h kohta varieerub 1500-4000 € ja sõltub jaama suurusest ja kütuse kvaliteedist. Nii on uue Aravete BKJ investeering 1kw/h kohta 3000 €, mis on kaks

kolmandiku enam kui fossiilsetele põlevkivi kütustele rajatud elektrijaamad, kuid tootmisjäägina eralduva soojuse kasutamine elamute ja kasvuhoonete kütteks, tõstab jaama kasuteguri kuni 85% ni.  Ühe megavati elektri tootmiseks kulub 3 mln Nm3 biogaasi,  siis 480mln Nm3 saaksime 180 MW ehk ühe Narva energiablokki jagu ja seda hajutatult üle Eesti.

Võimet elektritarbe kahanedes muuta tootmistsüklit ja vajadusel üle minna gaasi akumuleerimisele surugaasiballoonidesse, on biojaamade prioriteetiks, võrrelduna kas või tuulikutega, kus elektriakumulatsioon reeglina puudub.

Biogaasist toodetud ühe kw/h hind on täna 0,6-0,7 €/sent kw/h ei konkureeri fossiilsetest kütustest toodetu  elektri hinnaga 0,3 €/senti/kw Narvas. Biogaasipõhise energia vabastamine  maksudest ja ülekandekulude minimiseerimine, muudaks BKJ energiahinnad taskukohaseks ja stimuleeriks BKJ arengut.

Biokoostootmisjaamade (BKJ) plussid

1. Elektrijulgeolek, energia sõltumatus, mobiilsus ja varustuskindlus.

2. Regionaalareng, tööhõive ja põllumajandussektori stimulaator.

3. Mõistliku hinnaga elekter ja soojus, mis  soosiks tootmise arengut maapiirkondades.

3. Pool vabanevast soojusest kasutatakse odava toasoojusena elektrijaama ümbritsevates asumite kütteks.

4. Strateegiline. Energiatootmine on hajutatud (hetkel on el.jaamade kontsentreeritud Narva).

5. Nii elektri eratarbijad kui kohalikud väikeettevõtjad ei ole koormatud aktsiisidega, ülemääraste võrgutasudega.

6. Kuna enamus energiast tarbitakse asumi piires on võrgukaod minimaalsed.

7. Keskonnakaitseline efekt (biomeetaan on 21 korda enam ohtlikum kasvuhoonegaasina kui süsihappegaas CO2). Tootmisjääk on väetiseks, hävinenud on umbrohuseemned ja kääritusained.

Euroopa keskkonnakaitseline suund on viia autokütuste osa 10% biometaani kasutamisele aastaks 2020 on kindlasti sobiv ja vajalik Euroopale tervikuna, kuid mitte meile, kus nn avatud elektriturg vajab uusi tootjaid, et tekitada aus konkurents ja viia hetkel monopoolne AS Eesti Energia turuosa alla 40%, mida nõuab ka Euroopa konkurentsi direktiiv (ühelgi elektritootja turuosa ei tohi ületada 2016 aastaks 40%).

Kas käimasoleva energiamajanduse arengukava siht jätta 20% biogaasist elektritootmiseks ja 80 transpordile toetab ikka energiavabaturu arengut ja regionaalarengu sihte? Ilmselt mitte, sest BKJ rentaablus 85% põhineb just sooja ja elektri koostootmises.

Mida peaks siis tegema?

Arengukavad, nii energeetika majanduse, põlevkivi, regionaalarengu, põllumajanduse kui ka maaelu arengukavad peaks olema käsitletud  komplektselt ja arutatud võimalikult laiapõhjaliselt.

Täiendavad ressursid tuleks suunata maapiirkondade tõeliseks arenguks, aga mitte uute tõmbekeskuste väljaehitamisele. Põhirõhk on suunatud  maheasumite loomisele, mille keskmeks on biogaasipõhised elektri- ja soojusjaamad.

Nii elekter kui ka soe ei ole koormatud vähemalt esimese 10-20 aasta jooksul ei aktsiisidega ega muude maksudega ja võrgutasudega.

Uute BKJ koormamine aktsiiside ja maksudega võib võrrelda imiku näljutamisega, mis toob  tulevasele inimesele kaasa taandarengu.

Viia kooli õppekavadesse sisse bioenergeetika alused.

Kust saada raha?

1. Kardinaalselt tuleks muuta Euroopa struktuurifondidest saadava raha eraldamise skeeme. Eelkõige ei tohiks selle üle enam otsustada taastuvate energiaallikate rajamise osas ainuisikuliselt. Keskkonna Investeeringute Keskus, mille statistikast peegeldub, et raha on saanud ainult üks ja seesama huvigrupp, mitte põllumajandusliku tootmisega tegelev isik. Põllumees ei soovi siduda end nn huvigruppi kuuluvate isikutega. KIK-i vale toetuste eraldamise metoodika tulemusel ongi enamus taastuvenergia toetuseid läinud tuulepropellerite tarbeks.

Taastuvenergia toetuseid peavad jagama kohalikud omavalitsused, samuti on hea näide LEADER programmist, mille kaudu on Euroopa toetus jõudnud õige huvigrupini.

2. Tuua investeeringud Utahist (USA) ja Jordaaniast koju.

3. Põlevkiviõli maksustamine nn naftamaksuga.

Probleemid

Vastutavatel isikutel puudub erialane teave energeetika valdkondades ja ei usaldata või ei soovita kasutada oma ala teadlaste ja spetsialistide kogemusi.

Jälgides Eesti arenguid jääb tunne, et prioriteedid on paigast tugevalt nihkes. Kõik võimalike infrastruktuuride rajamine euro rahadest, nii kas Rail Baltic, LNG terminal on eesmärgid ebaselged, mis omavad ehituse etapil olulist vahendite küllust, kuid hiljem ekspluatatsiooni käigus võivad osutuda kahjumlikuks.

Ehk peaks algatama laiapõhjalise diskussiooni, millist majandusmudelit me siiski oma tulevases Eestis soovime.

On Euroopa soov viia fossiilsete kütuste baasil toodetud elektrienergia tootmise osa 30%-ni, lähtudes nii strateegilistes energiajulgeolekus, kui Euroopa kliimapoliitikas, uute biotehnoloogiate fossiilsete kütuste kasutamise jätkuvast vähendamisest. See on ka meie soov.

Euroopa komisjoni hinnangul läheb Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside vähendamine ja taastuvenergia eesmärkide saavutamine 2020. aastaks maksma 70 miljardit eurot aastas .

Küsimus on selles, et kas me soovime uusi tuuli regionaalpoliitikas, kas soovime energiatootjate paljusust, kas soovime tõsta tööhõivet, kas me soovime teha sammu oma rahva suunas?

BKJ rajamine hajutatult annab tõuke energiatootjate paljususele ehk tõelisele avatud elektri- ja gaasiturule. Peame vaatama julgelt tulevikku, et näha Eestisse suunatud  tugevat energiamajandust, kus pikemas perspektiivis ei vaja me ei gaasi importi ega ka LNG terminali, vaid tugevat Riiki, kes suudab elada ja toimida ka ilma Euroopa toetusteta.

Maa tuleb täita biogaasi koostootmisjaamadega, siis on ka maa kaetud lastega.

 

Autor: Olav Kivirand