Tammist: põllumehed - tootke energiat ise!

Energiarevolutsioon, mille taastuvatel allikatel energiatootmise odavnemine endaga kaasa toob, on suurim mõju maapiirkondade elujärje parandamisele. Eestis on suurepärane tuuleenergia, biomassi ja biogaasi ressurss, mis on suuresti täna veel kasutamata. Ligi pool Eesti pindalast on kaetud metsaga, seega moodustab puit suure taastuva loodusressursi. Eesti tuuleenergia ressurss võimaldaks tagada suurema osa Eesti energiavajadusest. Kasutamata on ka biogaasi tootmiseks sobiv sõnnik ja läga, poollooduslikelt rohumaadelt niidetav hein, võimalik on ka kasutamata põllumaadel silo kasvatamine.

See ressursipotentsiaal on uue energiasüsteemi suurimaks väärtuseks ja maapiirkondade elanikud, eesotsas ettevõtlike põllumeestega, peaksid vaatama, et nad seda linnameestele ära ei kingiks. Koondumine energiaühistutesse, kus kogukond toodab ja jaotab kogukonna liikmetele energiat või müüb seda võrku, oleks võimaluseks kuidas saada üle energiatootmisega seotud takistustest nagu suur alginvesteering, vajaliku oskusteabe puudumine jms.

Omanikutulu teenimisele ning omahinnaga energiatarbimisest tulenevale majanduslikule kasule lisaks võivad energiaühistud toimida ka pensionisammastena, sest energiavajadus ning selle hinnad pigem kasvavad kui kahanevad. Vähenevad võrgukaod ning paraneb ka kohalik elektriga varustatus. 

Seadusandlus on takistuseks

Eestis täna energiaühistut rajada ei saaks. Piirangud kogukondlikult toodetud energia tarbimiseks on ilmunud seadusandlusesse monopolistide survel. Võrku energiatootmine on küll lihtsam, ent piirangutevaba pole seegi.

Energiaühistut Eestis luua pole võimalik, sest sellist mõistet Eesti seadusandlus ei tunne. Tegutseda tuleks aktsiaseltsi või osaühinguna ning taotleda selleks tegevusluba, mille eest tuleb riigile tasuda ligi 40 000 eurone riigilõiv. Ent lõivud sellega ei piirdu. Selleks, et elekter omavahel ära jaotada, tuleks kinnistute vahele rajada elektrivõrk, mille eest tuleks aga riigile tasuda 1300 eurot aastas.

Võrgu rajamiseks on vajalik jaotusvõrgu nõusolek. Ehkki Elektrilevi on astumas samme vastupidises suunas, on fakt, et 2013 aasta Euroopa Komisjoni taastuvenergia eduraporti kohaselt, on Eesti üks kõige bürokraatlikuma ja kallima võrguliitumise riike Euroopas.  Erinevalt muust energiatootmisest ei soovi riik ka omatarbeks toodetud energiat toetada ning seetõttu saavad väiketootjad toetust ainult osa toodetud energia eest.

Piirangud tuleb kaotada

Eelmisel aastal kui mitmed loetletud piirangutest Elektrituruseadusega seadustati, vaidles Taastuvenergia Koda nendele vastu. Ent monopoolsete võrguettevõtjate huvid jäid peale.

Ebamõistlikud piirangud tuleb kaotada. Ühistud tuleb vabastada tegevusloa kohustusest ja otseliini lõivust. Vastasel juhul ei muutu ühistuline energiatootmine majanduslikult kunagi mõttekaks. Samuti tuleb kaotada piirang, mille kohaselt on vajalik kogukonna elektrivõrgu rajamiseks võrguettevõtte nõusolek. Monopolisti huvides on ju piirata konkureerivat elektrivõrku ja tootmist. Vajalik on ka võrguliitumise lihtsustamist ja kulude kontrolli alla saamist, selleks et ühistud toimima saaks.

Lahendamist vajab ka küsimus energiatootmise subsideerimisest. Ühistutel on õigus olla toetatud samadel alustel teiste tootjatega. On fakt, et Eesti riik ei kavatse uutest EL vahenditest 2014-2020 sentigi suunata taastuvatest allikatest elektritootmise edendamiseks. Alternatiiv on seadustada bilansielektri süsteem (nn. net-metering).  Selle puhul annaks ühistu ülejäägi võrku ning puudujäägi korral saaks võrgust sama koguse elektrienergiat vastu.

Loomulikult ei piisa ainult seaduste muutmisest. Vaja on ka teotahtelisi maainimesi, kes härjal sarvist haaraksid. Mitmel pool on põllumehed koostöös energiaettevõtetega esimesed ühisprojektid ära teinud. Ebamõistlike piiranguteta aga oleks asjal rohkem jumet. Selle saavutamiseks peab riigilt muutusi nõudma.