Luksemburgis lõppenud 2014. aasta Läänemere kalapüügivõimaluste läbirääkimistel jõuti kokkuleppele, et järgmisel aastal suurenevad Eesti jaoks avaosa räime, Liivi lahe räime ja tursa püügivõimalused. Eestit läbirääkimistel esindanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus nimetas läbirääkimiste tulemusi Eesti kalurite jaoks rõõmustavaks uudiseks.
"Eesti meeskond tegi sisuliselt pool aastat tõsist eeltööd ja otsis toetajaid teiste liikmesriikide hulgast. Teiste Läänemere riikidega sõlmitud kokkulepe oli heaks näiteks, kuidas väikesel riigil on võimalik oma huve edukalt kaitsta," selgitas keskkonaminister Pentus-Rosimannus. "Lõpptulemus peaks valmistama heameelt nii kaluritele kui ka kõikidele kalasõpradele."
Läänemere avaosas suureneb Eesti räimepüük 2014. aastal 25%, 2533 tonni võrra ehk 12 664 tonnini. Liivi lahes võib järgmisel aastal räime püüda 66 tonni rohkem ehk 14 186 tonni.
Kilupüüki soovis Euroopa Komisjon läbirääkimiste alguses kärpida järgmisel aastal 11%, 25 442 tonnini. Eesti sedavõrd suure vähendamisega aga ei nõustunud ja sõlmitud kokkuleppe kohaselt jäi kärbe 4% piiresse. Kilu saab püüda 27 489 tonni.
Eesti kalurid saavad järgmisel aastal turska püüda 1641 tonni, mis on 69 tonni rohkem kui aastal 2013.
Lõhe püügivõimalus mõningal määral väheneb. Kokku võib Läänemerest püüda 3589 lõhekala, mis on 283 võrra vähem kui käesoleval aastal.
Seotud lood
Eelmisel nädalal pandi Audru vallas Pärnumaal nurgakivi kaasaegsele Ecofarm TO Kalatöötlemiskeskusele.
Euroopa Kalandusfondist rahastatud kalanduspiirkondade arendamise toetusmeede on aastatel 2007-2013 olnud edukas ja peaks kindlasti jätkuma ka perioodil 2014-2020, tõdeti eile Põllumajandusministeeriumis toimunud kalanduse ekspertkomisjoni arutelul.
Sadakonnale meremehele tööd andev Eesti krevetipüügifirma AS Reyktal kuulub siinsete palgamaksjate tippu – ühe töötaja kohta arvestatud keskmine kuu brutopalk oli ettevõttes mullu ligi 3500 eurot.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.