ELi Kalandusfondi toel on kaasajastatud 37 väikesadamat ja lossimiskohta

“Rannapiirkondade arendamise toetusmeede on end õigustanud ja sellega peaks uuel rahastamisperioodil aastatel 2014-2020 jätkama,” ütles Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron. “Läbi kohalike tegevusgruppide on ligi 26 miljoni euro suuruse eelarvega meetme abiga kaasajastatud 37 väikesadamat ja lossimiskohta, mis on saanud kokku 8 miljoni euro ulatuses toetusi. Kaasajastamist vajaks aga veel mitmed sadamad ja lossimiskohad, eriti mis puudutab kala kvaliteeti panustavaid seadmeid.”

Petroni sõnul on palju panustatud ka rannapiirkondade majanduse mitmekesistamisse, näiteks kala töötlemisse ja kalandusega seotud turismi. “73% kogupüügist müüakse praegu töötlemata kujul otse kokkuostjale. Püütud kalale lisandväärtuse andmine tooks suurema sissetuleku kaluritele ja parema kodumaise kala kättesaadavuse tarbijale. Samuti peame arvestama, et rannapüük on Eesti oludes hooajaline ja toimetuleku tagamiseks peab rannapiirkonna majandus olema mitmekesisem,” sõnas Petron.

Aastateks 2014–2020 on kalanduspiirkondade esindajatega ühiselt seatud prioriteetide seas nii kalasadamate ja lossimiskohtade areng kui rannapiirkondade majanduse mitmekesistamine.   Samuti on olulised meetmed, mis soodustavad kalale lisandväärtuse andmist, ühis- ja otseturustust. Uudse tegevusena plaanitakse toetada kalade koelmualade taastamist.

Kalanduspiirkondade säästva arengu toetusmeede (Euroopa Kalandusfondi rakenduskava meede 4.1) on ette nähtud kalanduspiirkondade majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Meetme raames maksti toetusi läbi kaheksa kohaliku kalanduspiirkonna kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamiseks, kalandustoodete töötlemise ja otseturustamise projektidele, kalandusega seotud turismi ja rannakülade taaselustamise projektidele, majandustegevuste mitmekesistamise projektidele ning koolitustegevuseks. Meetme kogueelarve aastateks 2007-2013 oli 25,7 miljonit eurot.