Lihasektor numbrites

Loomade arv

Veiste koguarv oli Statistikaameti (SA) andmetel 2012 .a lõpus 246 tuhat, mis on ligilähedane 2004. aasta veiste arvule, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Piimakriisi aastatel 2008 ja 2009 vähenes veiste koguarv alla 240 tuhande, kuid on alates 2010. aastast taas suurenenud. Veiste koguarv on kasvanud tänu lihaveiste arvukuse tõusule. PRIA põllumajandusloomade registris oli lihatõugu veiseid 2012. a lõpus 51,3 tuhat, mida on ligikaudu 3,5 korda rohkem kui aastal 2005.  2013. a III kvartalis oli veiste koguarv 262,3 tuhat.Sigade arv on viimase kümne aastaga kasvanud, erandiks majanduslanguse aastad 2008, 2009 ja 2011, mil teravilja hinnad olid rekordiliselt kõrged. 2012. a 31. detsembri seisuga oli sigade arv 375,1 tuhat, mis on 35 tuhande võrra rohkem kui 9 aastat tagasi (2004. a). 2013. a III kvartalis oli sigade arv 375,8 tuhat.Lammaste ja kitsede arv on ute kasvatamise toetamise ning mahelammaste ja -kitsede toetuste toel kümne aastaga kahekordistunud. Kui 2004. a oli lambaid ja kitsi 41,0 tuhat, siis 2012. a lõpus 81,4 tuhat. Kitsede arv on viimastel aastatel moodustanud lammaste ja kitsede koguarvust ~5%.Lindude arv on viimastel aastatel kasvanud ja ületanud 2 miljoni piiri. Suurenenud on eelkõige broilerite arv. Munejate kanade osakaal on püsinud ~30%, kuid muude lindude osakaal on kasvanud 0,9%-lt 3,4%- ni. 2012. a lõpus oli linde 2170,9 tuhat ja käesoleva aasta III kvartalis 2137,8 tuhat.

Eesti erinevate lihaliikide tootmise struktuuri ja selle muutumist saab jälgida PRIA põllumajandusloomade registri ja SA põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringu andmete alusel.

Sealiha tootmise struktuuri kohta annab ülevaate SA põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuring. Viimased andmed on avaldatud 2010. aasta kohta ning siis oli seakasvatusega tegelevaid majapidamisi 1 549, mida oli 2005. aastaga võrreldes kolm korda vähem.PRIA põllumajandusloomade registri andmetel lihatõugu veiste kasvatajate arv suureneb. 2005. a oli põllumajandusloomade registri andmetel lihatõugu lehmaomanikke 612, kuid 2012. a lõpus juba poole rohkem (1 327). Kõige rohkem lihatõugu lehmi kasvatati 2012. a suurusgrupis 50 - 99 lehma ehk 23% lihatõugu lehmade koguarvust.Lamba- ja kitsekasvatajate arv kasvab. 2012. aastal oli PRIA põllumajandusloomade registri andmetel lambakasvatajaid 1 956 ja kitsekasvatajaid 609. Kaheksa aastaga on lambakasvatajate arv suurenenud 50 ja kitsekasvatajate arv 204 võrra. Kõige suurema osakaaluga on kaheksa viimase aasta jooksul olnud 1 - 9 lambaga kasvatajate hulk.

Liha toodang ja tarbimine

2011. a ületas liha kogutoodang 80 tuh/t tapakaalus, mis on viimase kaheksa aasta võrdluses suurim toodetud liha kogus. Lihatoodangu kasvu  tagas sea- ja linnuliha toodangu suurenemine. 2012. a. oli liha kogutoodang 81,3 tuh/t, millest 62% moodustas sealiha, 21% linnuliha, 16% veiseliha ning 0,9% lamba- ja kitseliha.

Kui liha tootmine on viimase kaheksa aasta jooksul suurenenud, siis liha tarbimine on alates 2009. aastast vähenenud. Kui 2008. a tarbiti kokku 101,4 tuh/t liha (inimese kohta 75,6 kg aastas), siis 2012. a 86,9 tuha/t (inimese kohta 67,2 kg). Tarbimise langus on omakorda tõstnud isevarustatuse taset. 2012. a aastal oli isevarustatuse tase Eestis läbi aegade suurim, 94%. Viimase kaheksa aasta võrdluses oli liha isevarustatuse tase madalaim 2005. a (74%), kui inimese kohta tarbiti 70,1 kg liha. Liha liigiti toodetakse Eestis üle siseriiklikult tarbitava koguse lamba- ja kitseliha ning alates 2010. aastast ka sealiha. Sealiha isevarustatuse tase oli 2012. a 120%.

Liha kokkuost ja kokkuostuhinnad

Sealiha kokkuostu hind oli viimasel kuuel aastal madalaim 2009. a lõpust kuni 2011. a alguseni. Madalaim oli sealiha kokkuostu hind 2010. aasta jaanuaris, kui sealiha tonnist maksti 1444 €. Viimasel paaril aastal on teravilja hinna tõustes suurenenud ka sealiha kokkuostuhind. Käesoleva aasta septembris oli sealiha kokkuostuhind 1884 €/t, mis on 3% kõrgem kui aasta tagasi. Aastas ostetakse kokku 350 - 400 tuhat siga.

Veiseliha kokkuostuhind on kuue viimase aastaga tõusnud. Kui 2008. a jaanuaris maksti veiseliha tonnist 1480 € ja aasta keskmiseks kokkuostuhinnaks kujunes 1612 €/t, siis 2012. a keskmine veiseliha hind oli 2094 €/t. 2013. a on veiseliha kokkuostuhinnad pisut kõrgemad kui aasta tagasi. 2013. a septembris maksti veiseliha tonnist 2219 €, mis on ~3% kõrgem kui aasta tagasi. Vaatamata kokkuostu hinna tõusule kokkuostetavate veiste arv aga väheneb. Kui 2008. a osteti veised kokku 40 tuhat, siis 2012. a 28 tuhat. Käesoleva aasta üheksa kuuga on kokku ostetud 22 tuhat veist.

Kui veiste kokkuost on vähenenud, siis lammaste ja kitsede kokkuost on alates 2008. aastast suurenenud ligikaudu kaks korda. 2011. a oli lammaste ja kitsede kokkuost viimaste aastate suurim (5,1 tuhat lammast ja kitse), mil ka kokkuostuhinnad olid kõrgeimad. 2011. a. märtsis maksti lamba- ja kitseliha tonnist 2983 € ja detsembris 3057 €. 2013. a on lamba- ja kitseliha kokkuostu hind olnud 2400-3000 €/t. Käesoleva aasta septembris oli kokkuostuhind 2709 €/t, mis on 11% kõrgem kui aasta tagasi.

Lihatööstussektor

Eesti lihatööstussektoris oli ESA esialgsetel andmetel 2013. aasta I poolaasta lõpu seisuga 56 ettevõtet. 2012. aastal oli sektoris lühiajalise statistika andmetel 51 ettevõtet. Eestis oli 2013. aasta juuni lõpu seisuga Veterinaar- ja Toiduameti andmetel 96 lihakäitlemisettevõtet (VTA annab tunnustuse töötlemisüksuse järgi, ettevõttel võib seega olla mitu kohta, mis on tunnustatud eraldi üksusena). Võrreldes eelmise aastaga on nimekirjas olevate ettevõtete üldarv vähenenud 1 ettevõtte võrra. 5 ettevõttel oli tunnustus mitmele töötlemisüksusele ja 6 kohta oli lisatud märge „Tegevus peatatud“. Seega oli nimekirjas tegelikult 85 ettevõtet. Neist 33 olid väiketapamajad (toimub ainult loomade tapmine, lihalõikust, lihatoodete valmistamist jms tegevust pole).

Jätkuvalt iseloomustab Eesti lihatööstussektorit tihe konkurents siseturul. Välismaise kapitaliga ettevõtted omavad ligikaudu 80 - 85% turuosast (2007. aastal oli see umbes 70% kogu Eesti lihatoodete müügist ja 2008. - 2009. aastal 75-80%, 2010. aastal ligikaudu 80% ning 2011. - 2012. aastal 75-80%). Meie siseturul on kodumaise kapitaliga ettevõtteid (mõned suuremad ja palju väiksemaid), kes on leidnud oma turuniši ning pakuvad konkurentsi suurtele välismaistele kontsernidele.

Töötajate arv ja töötasu

2013. aasta I poolaasta lõpu seisuga töötas ESA andmetel lihasektoris keskmiselt 2713 inimest. Võrreldes 2012. aasta sama perioodiga on töötajate arv vähenenud 30 inimese võrra.

2013. aasta I poolaastal maksti lihatööstussektoris töötasu 748 eurot kuus, mis on 2012. aasta sama perioodiga võrreldes 53 eurot (7%) rohkem.

Käive ja kasum

2013. aasta I poolaastal oli lihasektori käive 145,3 miljonit eurot, mis on 2012. aasta I poolaastaga võrreldes 25,9 miljonit eurot (17,8%) rohkem. 2012. aasta I poolaastal teenis lihasektor 5,1 miljonit eurot kasumit, mis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on suurenenud 2,4 miljonit eurot (47%) ja kasumi % käibest oli 3,5%.

Lisandväärtus ja tööviljakus

2013. aasta I poolaastal oli sektori lisandväärtus 21,4 miljonit eurot, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,4 miljonit eurot  suurem. Tööviljakus hõivatu kohta puhta lisandväärtuse alusel oli 2013. aasta I poolaastal 7,9 tuhat eurot, mis on 2012. aasta I poolaastaga võrreldes 1,2 tuhat eurot suurem.

Investeeringud

2013. aasta I poolaastal investeeriti lihasektoris 3,1 miljonit eurot, mida on 2012. aasta esimese poolaasta investeeringutega võrreldes 0,86 miljonit eurot ehk 21,6% vähem. Suurimad investeeringud tehti 2013. aasta I poolaastal hoonete ja rajatiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks.

Kaubandus

Alates 2003. aastast on liha ja lihatoodete väliskaubandusbilansi puudujääk järjest suurenenud. Kui 2009. Ja  2010. aastal puudujäägi suurenemine vähenes, siis 2011. aastal puudujääk jälle kasvas. Liha ja lihatoodete väliskaubandusbilanss oli 2013. aasta I poolaastal -16,6 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes liha ja -toodete väliskaubanduse negatiivne saldo 7,6 miljoni euro võrra.

Import

2013. aasta I poolaastal imporditi Eestisse 63,7 miljoni euro väärtuses liha ja lihatooteid, 2012. aasta sama perioodiga võrreldes on see 0,5 miljonit eurot rohkem. Kogu põllumajandussaaduste ja –toodete sisseveost moodustasid liha ja lihatooted 2013. aasta I poolaastal 9,04%.

Eksport

Liha ja lihatooteid eksporditi 2013. aasta I poolaastal 47,1 miljoni euro eest, mida on eelmise aasta sama ajaga võrreldes 8,09 miljonit eurot (17,8%) rohkem, seejuures väljavedu EL liikmesriikidesse on suurenenud 19% ehk 8,3 miljonit eurot. Liha ja lihatoodete väljaveost 60,8% (28,6 miljonit eurot) moodustas liha. Kogu  põllumajandussaaduste ja –toodete väljaveost moodustasid liha ja lihatooted 8,3 % (eelmisel aastal oli see samuti 8,3 %).

Elusveised ja veiseliha

Elusveiseid veeti Eestist välja 2013. aasta esimesel poolaastal 15577 veist, kogukaaluga 2391 tonni (eluskaalus). Elusveiste väljavedu on vähenenud võrreldes eelmise aastaga 62 tonni ja loomade arvu järgi elusveiste eksport vähenenud 1139 looma võrra. Loomade arvu poolest veeti enim noorloomi (kaaluga kuni 80 kg) ning peamiselt Hollandisse.

2391 tonnist Eestist väljaveetud elusveistest on 194 tonni tõupuhtad aretusloomad, mis moodustavad 8,3% kogu elusveiste kogusest (eelmisel aasta samal ajal 6,1%). Loomade arvu järgi eksporditi 387 tõupuhast aretuslooma, mis on 2,5% kogu väljaveetavatest elusveistest (2%). Tõupuhtaid aretusloomi viidi Venemaale ja Ukrainasse.

2013. aasta esimesel poolaastal imporditi 108 (eelmisel aastal samal ajal 112) elusveist kogukaalus 48,4 (46) tonni. Kõik olid tõupuhtad aretusloomad.

Veiseliha toodi sisse 2013. aasta esimesel poolaastal 1240 tonni, mida on 2,1 korda vähem kui 2012. aasta samal perioodil. Veiseliha sisseveo kilogrammi hind oli 3,39 eurot, mis on 0,30 eurot (9%) kõrgem kui 2012. aasta sama perioodi keskmine sisseveohind. Veiseliha imporditi kõige rohkem Lätist, Poolast ja Leedust. Sissevedu Lätist moodustas 39,6% kogu veiseliha impordist, järgnes Poola 27,5% ja Leedu 11,4%. Lätist tuuakse veiseliha keskmise hinnaga 3,18 eurot/kg ja Poolast 3,22 eurot/kg.

Veiseliha eksporditi 2013. aasta esimesel poolaastal 896 tonni, mida on 71 tonni (7%) vähem võrreldes 2012. aasta samal perioodil. Veiseliha keskmine väljaveohind oli 2013. aasta esimesel poolaastal 3,64 eurot/kg, mis 2012. aasta sama aja hinnast on 0,2 eurot (5%) madalam. Peamised ekspordi sihtkohad olid Soome (40,5%) Holland (25,9%) ja Rootsi (16,5%).

Elussead ja sealiha

Elussigu eksporditi 2013. aasta esimesel poolaastal 80,6 tuhat siga kogukaalus 8339 tonni. Elussigade väljavedu suurenes eelmise aasta sama ajaga 8,55 tuhande looma võrra ning koguseliselt suurenes see 1025 tonni. Keskmine eluskaalu hind oli 1252 eurot/tonn, mis on 2012. aasta sama aja hinnast 64 eurot madalam.

2013. aasta I poolaastal viidi elussigu Leetu, Lätti ja Poola. Kui Venemaa kehtestas 2012. aasta märtsi lõpus kõigile EL liikmesriikidele elussigadele sisseveo keelu, siis võis prognoosida, et Eesti elussigade eksport väheneb tunduvalt. Nii see ka läks – eksport vähenes eelmisel aastal 35%. Samas on leitud uued turud Poolas, Leedus ja Lätis.

Käesoleva aasta esimese 6 kuuga on elussigade eksport aga suurenenud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Kui elussigade väljavedu jätkub samas tempos, siis võib aasta lõpus olla elussigade eksport suurem kui 2012. aastal.

2013. aasta I poolaastal imporditi 4 elussiga kogukaaluga 0,52 tonni. Kõik olid tõupuhtad aretusloomad.

2013. aasta esimese kuue kuuga eksporditi 6,5 tuhat tonni sealiha (keskmise hinnaga 2,21 eurot kilogramm), aasta varem aga 5,3 tuhat tonni. Põhiliselt viiakse sealiha Lätti (61,4% kogu sealiha ekspordist), Soome (9,7%), Leetu (9,3%) ja Venemaale (8,7%).

Sealiha imporditi 2013. aasta esimesel poolaastal 12754 tonni, mis suurenes 2012. aasta sama perioodiga võrreldes 373 tonni. Sealiha sisseveohind 2013. aasta I poolaastal oli 2,14 eurot/ kg, mis on eelmise aasta sama aja hinnast 0,02 eurot kõrgem. Põhiliselt veetakse sealiha sisse Taanist (21%), Poolast (18,2%), Saksamaalt (18%), ja Soomest (15,1%) ning Lätist (11,3%).

Linnuliha

Linnuliha imporditi 2013. aasta esimesel poolaastal Eestisse 9347 tonni, mida on 2012. aasta sama perioodiga võrreldes 129 tonni vähem. Linnuliha keskmine sisseveohind oli 1,45 eurot/kg , mis on 2012. aasta sama perioodi keskmisest hinnast 0,06 eurot kõrgem. Enamuses imporditakse odavat linnuliha, mis läheb vorstitoodetesse. Suurem osa sissetoodavast linnulihast on külmutatud kondiga linnulihatükid, koivad, rupskid jms. Põhiliselt veetakse linnuliha sisse Soomest, Leedust, Taanist, Lätist ja Hollandist. Soomest tuuakse linnuliha keskmise hinnaga 1,03 eurot/ kg ja Taanist isegi 0,87 eurot/kg.

Linnuliha eksporditi 2013. aasta esimesel poolaastal 3481 tonni, mida on 310 tonni rohkem kui 2012. aasta esimesel poolaastal Linnuliha keskmine ekspordihind 2013. aasta esimese 6 kuu keskmisena oli 1,64 eurot/kg, mis on 2012. aasta sama perioodi linnuliha keskmisest ekspordi hinnast 0,25 eurot kõrgem. Peamine sihtriik olid Läti. Eksport Lätti moodustas 68,5% kogu linnuliha ekspordist.

 

Autor: Liina Jürgenson, Martin Pretke