Atria Eesti tegevjuhi Olle Hormi sõnul on sarnaselt piimatööstusega ka lihatoodete maitsemaailmas suund clean label ehk puhta etiketi toodetele, kus kasutusel väga vähe koostisaineid.
Hormi sõnul on see päris suur väljakutse, sest tooted peavad samal ajal säilitama väljanägemise ja olema maitselt meelepärased. Samas ei saa lihatoodete valmistamine täielikult lisaainete vabaks muutuda. “Lisaainetel on alati täita kindel ülesanne. Vorstil, mis säilib vaid kaks päeva ja näeb hall välja, poleks ostjad,” selgitas Horm.
Tema sõnul kasutavad tööstused lihatoodetes vaid neid koostisaineid, mis vastavad toiduohutusnõuetele, on läbinud teadlaste juhtimisel uuringud ning toidujärelevalveasutuste ja tehnoloogide range kontrolli.
Samas nentis ta, et inimeste toitumisharjumused on märgatavalt muutunud. “Pole enam haruldane, kui neljaliikmelise pere õhtusöögilauas eelistavad kõik erinevaid toite. See tähendab, et tarbimine killustub järjest enam ning ka meil tuleb mitmekesisemaid valikuid pakkuda,” tunnistas Horm.
Tarbimis- ja tootmisandmetele tuginedes on Eestis enim müüdud lihatooted viinerid ja sardellid, järgnevad grillvorstid ja marineeritud liha ning hakklihatooted, alles järgmise eelistusena on keeduvorstid ning singid.
Seotud lood
Palju on lihasektoris loomi, mida ja kui palju meil toodetakse, eksporditakse ja imporditakse, millised on hinnad – seda saab lugeda lihasektori numbrilisest ülevaatest.
Sirje Potisepp pahandas asjatundmatute kommentaaride peale: osa meie toidutööstuse toodangust on kraam, mida inimese toiduks soovitada ei saa. Küll on mahlades liiga palju suhkrut, piimatoodetes ülearu rasva jne.
Lihafoorumil arutatakse liha ja lihatoodete turustamise ning tootmisega seotud küsimusi, muuhulgas tutvustatakse foorumil ka Iirimaa ja Ungari kogemusi lihasektori arendamisel.
Tööstuses algab kõik hügieenist. Kui kodus haarab hoolikas perenaine põlle järele ja peseb käed, siis tööstuses riietub iga inimene pealaest jalatallani spetskostüümi, osades kohtades nõutakse ka kaitsemaski kasutamist. Kätepesu ja desinfitseerimine eelneb aga igasse tootmisetappi sisenemisel. Lisaks ettevõtte oma kvaliteedikontrollidele jälgivad suuremaid lihatööstusi ka toidu- ja veterinaarameti töötajad, et toidulauale jõudev toit oleks ohutu.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?