Kui Trigon Dairy Farming Estonia 2012. aasta kevadel 1800 lüpsilehmaga Väätsa Agro ära ostis, ei olnud seal ettevõtte Eesti farmide juhi Margus Mulla väitel kiita midagi.
Nimelt olid nende nõustajad öelnud, et tegemist on täiesti mõttetu karjaga. Ka DeLavaliga rääkinud Trigon Dairy Farming ASi Eesti Farmide juht Margus Muld möönab, et kiita ei olnud midagi ja ta polnud veel kunagi varem näinud sellist sajapealist “romudegruppi”, mis Väätsal kohe prakeerimisse suunata tuli. Samas uskusid nad, et tarkade otsustega on võimalik nii mõndagi ära teha ega pea kõiki loomi otse lihakombinaati sõidutama.
Esimese sammuna renoveeriti ära üks viiest noorkarjalaudast Saueaugus. Samuti tehti suuri oste söödatehnika vallas. Investeeriti nii loomade tervisesse – eelkõige jalaprobleemide likvideerimisesse – kui ka inimestesse. Välja vahetati loomakasvatusjuhte ja kogu ettevõtte juhatus ning seljataha jäeti kolhoosiaegne mentaliteet. Piimatoodang kasvas põhimõtteliselt ühe aastaga 18% ligi 29 liitrini päevas looma kohta ja Mulla sõnul on senised edusammud puhtalt “managemendi” taga.
Suured plaanid eeldavad head tugivõrgustikku
Väätsa Agrost tahetakse lähiaastatel teha 3300 lüpsilehmaga farm, millele lisandub hiljem ehk biogaasi jaam ja isegi oma piimatööstus, räägib Muld. Esimese etapina peaks 2014. aasta augustiks valmima 2200 lüpsilooma kompleks, millesse tuleb üks Euroopa suurimaid lüpsikarusselle – DeLavali 80-kohaline suurele koormusele mõeldud PR3100HD.
Uudsetest asjadest on Väätsale tulemas ka Eestis unikaalne piimajahutussüsteem koos vesijahutiga ning siinkandis veel üsna tundmatu sõnniku separeerimise ja komposteerimise süsteem, mis võimaldab eraldada vedelat tahkest ja tahkest omakorda sobiva osa loomade allapanuks. Uue farmi nurgakivi sai paika 19. detsembril 2013.
Ehitades niivõrd unikaalset farmi terve Euroopa arvestuses, on tulnud Väätsa Agrol tugineda otsuste tegemisel paljuski USA kogemustele samasuguste lüpsisüsteemidega ning samuti enda varasematele kogemustele hooldusmeeskonnaga – just abi kättesaadavus ja ülemaailmne tugivõrgustik mängisid Mulla sõnul suurt rolli DeLavali lüpsikarusselli valimisel. Plaanitakse ju lüpsta ligi 22 tundi ööpäevas ning hooldus ja sellega seonduvad kulud on tähtsamadki kui algne investeering, kuigi ka DeLavali pakutud müügihind oli teistest parem. Margus Muld ütleb: “Asi on inimeste taga,” ja räägib, et talle meeldib DeLavali otseorganisatsioon rohkem kui igasugused edasimüüjad.
Tõsised naljakad mured
Sellise suurprojekti puhul nagu Väätsa Agro ümberehitus on oodata nii mõndagi ootamatut ja õppimist eeldatakse nii Väätsa kui ka DeLavali enda meeskonnalt. Vahel tekib neil Mulla sõnul täiesti unikaalseid küsimusi nagu näiteks, kas planeeritud 50 000 kantmeetristesse sõnnikulaguunidesse tuleks paigaldada igaks juhuks ka lainemurdjad – miski, mis iga väiksema farmi puhul oleks ilmselgelt nali. Veebruari keskel alustatakse igatahes juba Väätsa lüpsikarusselli kokkupanemisega, milleks tulevad kohale tippspetsialistid maailma teisest otsast – Uus-Meremaalt - ja esimesed loomad plaanitakse uude lauta tuua vähem kui poole aasta pärast juunikuus.
Autor: Maria Tamming
Seotud lood
Järvamaale Lõõlasse kerkib järgmiseks sügiseks hiiglaslik piimafarmikompleks, millele tulevikus lisanduvad veel biogaasitehas ja piimakombinaat.
Jaanuaris jõudis piima kokkuostuhind rekordkõrgusele, mis toob kaasa piimatoodete hinnatõusu.
E-Piim ja Saaremaa piimaühistu plaanivad rajada koos Kesk-Eestisse ühistulistel alustel tegutseva ekspordile suunatud piimatööstuse.
Eesti on elaniku kohta loodusressursside maa, metsa ja maavarade poolest üks Euroopa rikkamaid riike. Nende kolme sektori potentsiaal on kokku 2-3 miljardit eurot lisakäivet majanduses ja kümneid tuhandeid ekspordile suunatud kõrge lisandväärtusega töökohti, kirjutab VKG projektijuht Kalev Kallemets.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?