- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Aiandusliit sai 25 aastaseks
Aiandusliidu eelkäija oli Eesti Aiandusühistu, mille juriidiline asutamiskuupäev oli 09. veebruar 1989. Asutamiskoosolekul olid kohal 16 toonase aiandusfirma esindajat ja kohe astus liikmeks 11 aiandusfirmat. Esimestel tegutsemisaastatel kuulusid ühistusse nö. riigipoolse päritoluga aiandusettevõtted: sovhoosid, aianduskoolid, teadusasutused. 1993 aastal nimetati Eesti Aiandusühistu ümber Eesti Aiandusliiduks. Tänaseks on asutajatest alles Saue sovhoosi järglane AS Sagro, mida tänaseni juhib hr Kalle Reiter.
Tänasel päeval on Aiandusliit kõige suurem ja laiapõhjalisem aiandussektori organisatsioon, mis ühendab haridus- ja teadusasutusi, aiandustootjaid, maastikuehitajaid ja sisendite tarnijaid. Liidul on üle 70 liikme. Liitu kuuluvad ettevõtted toodavad ca 90% kodumaisest puu- ja köögiviljast ning annavad tööd ca 700-le inimesele.
Liit on riigile põhiline strateegiline partner aiandussektorit puudutavate küsimuste lahendamisel nagu Maaelu Arengukava ja Aianduse Arengukava 2014-2020.
Lisainformatsioon:
Indrek Naudi, OÜ Hansaplant juhatuse esimees, Eesti Aiandusliidu juhatuse esimees
Tel. 5109991
Raimond Strastin, Eesti Aiandusliidu tegevjuht
Tel. 5259744
Vaata lisaks: www.aiandusliit.ee
Seotud lood
Raimond Strastini sõnul on Aiandusliit teinud ära suure eeltöö, et aasta 2015 saaks parem kui tänavune - valmimas on sektori arengukava ja uusest rahastusperioodist saab abi.
Eesti Aiandusliit ei nõustu Rahandusministeeriumi otsusega mitte koostõlastada Maaelu Arengukava ja soovi vähendada Eesti riigi omaosalust 25-t protsendilt 15-le.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele