Raimond Strastini sõnul on Aiandusliit teinud ära suure eeltöö, et aasta 2015 saaks parem kui tänavune - valmimas on sektori arengukava ja uusest rahastusperioodist saab abi.
Eesti Aiandusliidu liikmete arv kasvab stabiilselt, olles juba üle 80 liikmega organisatsioon, sest sektoris tegutsevad ettevõtjad tunnetavad ühes organisatsioonis tegutsemise vajadust.
“Aiandusliit propageerib kodumaist puu-ja köögiviljakasvatust läbi “Eestis Kasvatatud” märgi kasutamise. Märgi kasutamine laieneb jõudsalt, turule on lisandunud ca 2 mljonit uut märki kandvat pakendit. Jaemüügis on vaja esile tõsta kodumaise tootja tööd ja toodetud aiandussaadusi, tarbijale on toidu kodumaine päritolu, värskus ja kõrge kvaliteet järjest olulisem,” selgitas Aiandusliidu tegemisi Strastin.
Aiandussektorit nagu teisigi põllumajandussektoreid mõjutas sel aastal Vene embargo Euroopa Liidu toidukaupadele, mis lõi hinnad alla.
“Kui kevadine külm tegi kurja puuvilja- ja marjakasvatajatele, siis Vene kriis viis mahutoodete, nagu kapsas, kartul, peet ja kaalikas hinnad alla,” sõnas Strastin.
Koos on tehtud ära suur töö aiandussektori arenguksAiandusliidu liikmed on rahul kordaläinud ühiste ürituste ja koolitustega. Kaasa on löödud uue rahastusperioodi aruteludel ja sektori häält on kuulda võetud.
„Liikmed tegid suure pingutuse MAKi ja Aianduse Arengukava 2014-2020 väljatöötamisel, mis peatselt peaks saama kinnitatud ka põllumajandusministri poolt. Ühest hullust ideest alguse saanud Visioonikonverentsi korraldamine õnnestus liikmete toel ja osutus menukaks, tegemist oli suurima osalejate arvuga konverentsiga aiandusvaldkonnas läbi aegade. Konverentsiga lõppes ka Aiandusliidu 25s juubeliaasta, mis sai alguse varakevadel ühe toreda heategevusliku ettevõtmisega Valgamaal – liikmete toel rajati Taheva Sanatooriumi mõisapargi territooriumile 25-st viljapuust ja marjapõõsast aed,” rääkis tänavuse aasta kordaminekutest Strastin.Uue, algava rahastusperioodi lahendustega on aiandusinimesed rahul. “Alati saaks paremini, aga olemasolevaid võimalusi ja rahakoti suurust arvestades olen saavutatud tulemusega rahul. Liikmed on teinud suure töö ära, Põllumajandusministeerium on olnud mõistlik koostööpartner, koostöö üle on hea meel,” kommenteeris Strastin.
2015. aasta - ühistegevus, investeeringud ja uued turudAastaks 2015 soovib Strastin ühistegevuse aktiviseerumist aiandusvaldkonnas, sest eeldused on selleks olemas.
“Sektori ettevõtete investeerimisvajadus on suur, loodan, et neil kel plaanid olemas saavad nendega alustada,” ütles Strastin. „Tahaks käia üle aastate jälle välismessil Soomes ekspordivõimaluste laiendamist uurimas, seda rohkem puukoolide ja iluaianduse poole pealt. Loodame korraldada sügisel 2015 vähemalt sama sisuka Visioonikonverentsi, kui sel aastal.”
Tasub teadaMTÜ
Eesti Aiandusliit on asutatud 09.02.1989 ja ühendab aiandusvaldkonna ettevõtjaid ning haridus- ja teadusasutusi. Liidul on 80 liiget.
Liidu eesmärkideks on:- Edendada kodumaiste aiandussaaduste tootmist ja turustamist;- Osaleda aianduspoliitika väljatöötamisel ja teha ettepanekuid õigusaktide täiustamiseks;- Kaitsta oma liikmete huve asjaomastes riigiasutustes;- Korraldada koolitusi ja infopäevi, organiseerida liikmete toodangu tutvustamist messidel ja näitustel;- Panustada jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise aiandushariduse arengusse;- Esindada liikmeid erinevates koostööprojektides.
Seotud lood
Kodumaisus- ja kvaliteedimärk "Eestis kasvatatud" aitab tarbijal eristada kodumaiseid saadusi sisseveetud aiandussaadustest.
Eesti Aiandusliit tähistas 09.02.2014 oma 25-ndat sünnipäeva. Palju õnne ja kordaminekuid!
Kui piimatootjad leiavad, et peavad tänavu kasutusele võtma säästud, siis seakasvatus on 2015. aastaks juba 5-ndat aastat pideva löögi all, müües oma toodangut alla omahinna.
Eesti Aiandusliit tähistas käesoleva aasta veebruaris oma 25-ndat sünnipäeva. Juubeliaastaks on planeeritud erinevaid liikmete ühistegevusi.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?