Täna toimus Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsiooni Copa-Cogeca liikmete kohtumine Euroopa Komisjoni esindajatega, et analüüsida olukorda seoses Venemaa poolt EL sealihale kehtestatud sisseveopiiranguga. Venemaa põhjendab sealiha impordikeeldu Leedus ja Poolas metssigadel leitud sigade Aafrika katku juhtumitega.
Euroopa Komisjoni tervise ja tarbijakaitse peadirektoraadi loomatervise üksuse juhataja Alberto Laddomada ütles kohtumisel, et Venemaa-poolsed kaubanduspiirangud EL sealihale on põhjendamatud. „Komisjon teeb tõsiseid jõupingutusi erinevatel tasanditel, et taasavada EL sealiha juurdepääs Venemaa turule. Homme läheb Moskvasse Euroopa Komisjoni kõrgetasemeline delegatsioon, et leida probleemile lahendus,“ ütles Laddomada.
Komisjoni esindaja rõhutas, et loomatervise kõrge tase on EL ekspordivõimalusi arvestades väga oluline. Viimastel aastakümnetel on ELis edukalt võideldud sigade Aafrika katku leviku vastu, kuid kahjuks pole Venemaa ja Valgevene saanud nakkuse levikut kontrolli alla. Arvestades sigade Aafrika katku laia levikut Venemaal ja Valgevenes, pole viiruse levik Leedu ja Poola piirialadele üllatus. Liikmesriigid on ohtudest täielikult teadlikud ning nendeks valmistunud.
Ülinakkav sigade Aafrika katk levib saastunud toidujääkide transpordi kaudu. Viimase aja viiruse puhang on alguse saanud Gruusiast, kust see on edasi levinud Venemaale, Valgevenesse ja Ukrainasse ning ohustab nüüd Euroopa Liidu piirialasid. „Kõige tähtsam on viirus lokaliseerida, mis saab toimuda kõigi osapoolte koostöös. Kriitilise tähtsusega on jahimeeste koolitamine, et jahi tulemusel ja nakatunud loomade käitlemisel ei toimuks viiruse levikut. Kui viirus oleks kodusigadel, siis on vaid üks lahendus – karja hävitamine. Metssigade puhul pole küttimine lahendus, nakatunud aladel on küttimine isegi oht viiruse leviku soodustamiseks. Prioriteet on metssigade liikumise piiramine ohustatud aladelt ja nendel aladel kodusigade pidamise lõpetamine,“ selgitas komisjoni esindaja.
„Leedu on teinud jõupingutusi, et ohustatud ala seakasvatajad, eelkõige kodumajapidamised, loobuksid sigade pidamisest. Tootmise lõpetavatele tootjatele tuleb kahjud kompenseerida. Leedu vajab selleks Euroopa Liidu igakülgset abi. Ohustatud piirkonna ümber on loodud puhvertsoon, kuid viiruse levikut idast suudaks takistada vaid riigipiirile ehitatav tara,“ selgitas olukorda Leedu Põllumajanduskoja esimees Andrejus Stancikas.
Keelul on Euroopa Liidu sealihatootjatele oluline majanduslik mõju, sest Aasia kõrval on just Venemaa meie tootjatele oluline eksportturg. 2013. aastal eksportis Euroopa Liit Venemaale 1,4 miljardi euro väärtuses sealiha. Euroopa Komisjon ei nõustu mingil juhul, et antud juhtum muutuks Venemaa ja liikmesriikide vaheliseks bilateraalseks küsimuseks. Komisjoni esindaja kinnitas, et Euroopa Liit peab olema solidaarne ja tegutsema ühtse blokina, vaatamata tõsistele majanduslikele kahjudele, mida sealiha kaubanduspiirangud põhjustavad.
Olukorra analüüsimiseks ja infovahetuseks toimus eelmisel reedel ka Eesti põllumajandustootjate ja jahimeeste esindajate kohtumine Veterinaar- ja Toiduameti ametnikega.
Seotud lood
Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmed Karel Rüütli, Rein Randver ja Rainer Vakra ning maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva kutsuvad valitsust üles astuma tõsiseid samme selleks, et Aafrika seakatk ei leviks Eestisse.
1999. aastal alustas Rakvere Lihakombinaat nn põrsaprojektiga, et kiiresti suurendada toormemahtu ja tagada ebaefektiivselt toimivale tapamajale suurem koormus.
Kui tänased kohtumised Moskvas ELi ja Venemaa esindajate vahel läbimurret ei too ja Venemaa ELi sealihale kehtestatud impordikeelu täies ulatuses jõusse jätab, ähvardab EL impordikeelu vaidlustada WTOs.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.