Eesti suurim põllumajandusprojekt peale reformi

Projektipartnereid on Rakvere Lihakombinaadil selle aja jooksul päris palju läbi käinud. Soormi sõnul on olnud selliseid, kes tulnud, näinud, et ega see nii kerge polegi ja läinud ning ka selliseid, kes ei ole suutnud kaasajastada oma farme, seda eriti loomade heaolu kui ka keskkonnanõuete seisukohast ja kellega on tulnud koostöö lõpetada.

„Tõsi, tänaseks päevaks on see lepinguline süsteem täis, st meiega ongi jäänud meie parimad partnerid läbi aegade ja uutele farmidele meil põrsast anda ei oleks,“ nentis Soorm.

Üks, ehk nn 25 kg põrsaprojekt sai alguse 1999. aastal Rakvere Lihakombinaadi vajadusest kiiresti suurendada toormemahtu ja tagada ebaefektiivselt toimivale tapamajale suurem koormatus. See süsteem põhineb kolmepoolsel tootmislepingul AS-i Rakvere Farmid, lepingulise nuumseakasvataja ja Rakvere Lihakombinaadi vahel. Tootmislepingu järgi müüvad Rakvere Farmid koostööpartnerile 25 kiloseks kasvatatud põrsad, koostööpartnerist farmer nuumab nad 115kilosteks ja realiseerib Rakvere Lihakombinaadi tapamajas. Põrsa hind ja nuumsea tapakaalu kilogrammi hind on pikaajaliselt kokku lepitud.

Neid 25 kg põrsaprojekti farme on üle Eesti üheksa ja neis kasvatatakse kokku ca 80 000 nuumikut aastas. Suurim neist on Kuusalus tegutsev TÜ Küüni SF.

„See on meie jaoks kindlasti edukas projekt,“ kinnitas Küüni SF Tulundusühistu juhatuse liige Toomas Liivik. Sama meelt on ka Saimre Seakasvatuse juhatuse esimees Toivo Teng. Saimre Seakasvatus on Küüni SFi järel suuruselt teine partner, kes selle projekti raames sigu kasvatab.

Liiviku sõnul oli nende farm üldse kas esimene või teine, kes 15 aastat tagasi koostöölepingu sõlmis. Nende sigala näol oli tegemist 1993. aastal endiselt Kirovi nimeliselt näidiskalurikolhoosilt ostetud tühjade hoonetega, kus tuli tootmine sisse seada ja kõik vajalikud investeeringud teha. Investeeringuteks on toetust saadud PRIAst ja viimased 5-6 aastat jutti on ehitus käinud. Farmis saab tööd seitse inimest.

„Mina suhtun projekti väga positiivselt, koostöö on hästi sujunud,“ ütles Liivik. „Praegu, kui müügiga keerulisem aeg, on meil selles mõttes lihtsam, et kõik on kokku lepitud.“

Liivik on mõelnud ka sellele, mis saab siis, kui Rakvere Lihakombinaat enam lepingut ei pikenda. „Vaevalt, et me laut siis tühjaks jääb – me oleme sinna nii palju investeerinud, elu ei saa seisma jääda.“

Teise projekti raames aitas AS Rakvere Farmid lepingupartneril investeerida tänapäevase tehnoloogiaga farmi ja ostab neilt seakasvatusteenust. Selle projekti raames võtab partner nuumale võõrutatud 7kilogrammised põrsad. Seakasvatajale makstakse pearaha iga üleskasvatatud sea kohta. Farmer ei pea muretsema ka sööda- ja lihahinna kõikumiste pärast, sest söödakulud katab Rakvere Farmid ning võõrdepõrsad toovad ja nuumsead viivad samuti Rakvere Farmid vastavalt oma tootmisplaanile.

Üks täiendav tingimus on ka - lepingupartner peab olema ise maaharija, kes väetab oma põldu vedelsõnnikuga, mis on tema jaoks farmi kõrvalprodukt. Seafarmi suurus peab olema tasakaalus haritava maa pindalaga.

Tootmislepingu pikkuseks on 15 - 20 aastat ja oleneb investeeringu suurusest nuumafarmi.

7 kg projekti farme, mis toodavad nuumikuid, on Rakvere Farmidel kokku kolm. Selle projekti farmid toodavad aastas Rakvere Lihakombinaadi tarbeks ca 47 000 nuumikut.

Suurim nuumafarm on Raikküla Seakasvatus, kellel läheb kolmas aasta selles projektis. Enne seda oli neil oma sigala, mis oli väga amortiseerunud ja seal ei oleks saanud tootmist jätkata. „Muidu oleksime sigala kinni pannud ja 5-6 aasta pärast poleks sigalat enam olnud,“ rääkis Tõnu Rahula Raikküla Farmer OÜ-st.

„Mina olen rahul,“ ütles Tõnu Rahula. „Meil on kõige kaasaegsem sigala Eestis – investeeringu suurus oli üle 30 miljoni Eesti krooni. Kõik mis on kokku lepitud, on täidetud.“

Varasema täistsükliga 5000pealise sigala asemel tegutseb nüüd Raikkülas 7000kohaline nuumafarm. „Vanas farmis me ei oleks suutnud vastu pidada praegusele väga raskele ajale, kus viljahind on kõrge ja lihahind madal,“ nentis Rahula.

Tingimused uues ja vanas sigalas ei ole võrreldavad: kulud olid nii suured, et nad ei oleks suutnud turul püsima jääda. Praegu on aga sigade tõuaretus väga tugev ja tehnoloogia hoopis teisel tasemel, mis on vähendanud põrsaste suremust kolm-neli korda.

Ka töötajatel on hoopis teised tingimused. Tõsi, töökohtade arv on vähenenud 12 inimeselt neljale, kuid vanasse farmi ei olnud võimalik töötajaid leida – töö oli füüsiliselt raske ja töötingimused karmid.

Eestis on 4-5 lihakombinaati, kes ostavad elussigu, mistõttu on seakasvatajal turustamisega tõsiseid probleeme. Rahula sõnul tasub sigu ainult siis kasvatada, kui on olemas väljund – kes ostab, tapab ja turustab. „Ma ei usu, et Poolasse ja Leetu õnnestub meil üksi minna,“ nentis ta.

Kommentaar

Põrsaprojektid olid ainuke võimalus RLK tootmist laiendada

Teet Soorm, AS-i Rakvere Lihakombinaat juhatuse esimees

Põrsaprojektid on ennast igati õigustanud. Omal ajal oli see ainuvõimalik lahendus kiiresti tootmist laiendada, sest oleks olnud väga keeruline ja kulukas lühikese aja jooksul Eestimaa erinevais paigus ise seafarmid ehitada/rekonstrueerida. Samal ajal keskendus Rakvere Farmide põrsatootmise moderniseerimisele ja kiirele laiendamisele. Lisaks on meeldiv tõdeda, et aitasime selle projektiga paljudele tühjalt seisvatele ja lagunevatele farmidele elu sisse puhuda. Kuna paljud meie partnerid on ise ka viljakasvatajad, siis lisaväärtusena on nad saanud oma põldudele väetise laudas tekkiva sõnniku näol. Selline kiire seakasvatuse laiendamine on omakorda  tinginud ka suurema teravilja-söödavajaduse.

Seega võib öelda, et tol ajal tehtud otsused ja aegade jooksul tehtud kulutused on ennast igal juhul õigustanud. Tänu Rakvere Farmide seakasvatuse tormilisele arengule eelmisel 15 aastal ja oma Eestimaise sealiha tooraine olemasolule on Rakvere Lihakombinaadi bränd täna tuntum värske sealiha turul Eestis.

Lisaks värskele kodumaisele toorainele muutub lõpptoote tarbijale järjest tähtsamaks tootja võime kontrollida oma tarneketti. Enamus lihatöötlejad töötab maailmaturul sisseostetud lihatoorainega. Samal ajal omab Rakvere  sealihatooraine jälitatavuses ja kontrollis detailset ülevaadet läbi oma farmide ja kvaliteeditagamise süsteemide. Anonüümsust ei ole. Kogu tarneketi otsene seos brändilubadustega tarbijale tagab vastutustundlikuma suhtumise kvaliteeti ja loomade heaolusse juba tarneketi alguses ehk seafarmis. See on meie suur konkurentsieelis nii Eesti kui eksportturgudel.

TAUST: Suuremad osalejad RLK põrsaprojektis

TÜ Küüni SF - RLK suurim partner põrsaprojektis (15 aastat projektis osalenud)

Tegevust alustas 1993.aastal. Ühistu põhitegevus on seakasvatus. Toodang müüakse Rakvere Lihakombinaati. Aasta aastalt on suurenenud põrsaste ost Eksekost ja sealiha müük Rakvere Lihakombinaati. Saimre Seakasvatus

Saimre Seakasvatus - s uuruselt teine partner RLK põrsaprojektis

Firma loodi 1992. aastal. Ettevõte omab nelja seafarmi. Neist Röstla seafarm osaleb RLK põrsaprojektis. Seafarm ostab ASst Ekseko 25 kg kaaluvad põrsad ja nuumab need 110 kilogrammini. Nuumikud müüakse ASi Rakvere Lihakombinaat. Äri kindluse jaoks on sõlmitud äripartnerite vahel 10-aastane koostööleping. Seafarmi aastaseks maksimumtoodanguks on 12 000 nuumsea müük.

Piiskopi seafarm osteti 2007. aastal ja teeb Röstla seafarmiga samal põhimõttel koostööd Ekseko ja Rakvere Lihakombinaadiga. Aastane maksimumtoodang on 4600 nuumsea müük.Nurme seafarm on Ekseko 7 kg pearaha kontraktimise baasil töötav farm. Eksekole osutatakse seakasvatusteenust põhimõttel, et sead kuuluvad Eksekole, aga hooned ja hoonete alune kinnistu Saimre Seakasvatusle. Sigade kasvatamise protsesse kontrollivad farmis Nurme seafarmi töötajad.

Raikküla Farmer - suurim nuumfarm RLK nuumikute projektis (osalenud projektis 3 aastat)

Raikküla Farmer on kontserni emaettevõte, mille koosseisu kuulub viis tütarettevõtet:OÜ Valgu Farmer, OÜ Järvakandi Farmer, OÜ Allika Farmer, OÜ Raikküla Masinakeskus, OÜ Farmeri Ehitus.