OÜ Raikküla Farmer saavutas Äripäeva Põllumajandustootjate TOPis kolmanda koha.
Ettevõtte juht Tõnu Rahula on põllumajandust õppinud elust enesest, erialalt on mees hoopis elektriinsener, olles lõpetanud Polütehnikumi tehnik-elektrikuna ja Tallinna Polütehnilise Instituudi elektriinsenerina. Tõnu Rahula töine karjäär algas 1973. aastal Raikküla kolhoosis algul energeetik-farmimehaanikuna, seejärel insenerina, peaenergeetikuna, aseesimehena ja viimased kaks aastat esimehena kuni aastani 1992. Siis edasi juhtis Tõnu Rahula TÜd Raikküla ja alates 1996. aastast on mees OÜ Raikküla Farmer juhataja.
Raikküla Farmeri koosseisu kuulub viis tütarettevõtet: Valgu Farmer OÜ, Järvakandi Farmer OÜ, Allika Farmer OÜ, Raikküla Masinakeskus OÜ ja Farmeri Ehitus OÜ. Raikküla Farmer omab kõigis tütarettevõtetes 100% osalust.
Kogu kontserni põhitegevuseks oli 2013. aastal loomakasvatus. Kõige suurema tulu andis piimatootmine – 2792 tuh. eurot, mis moodustas kogu realiseerimise mahust 94 %. Konsolideerimisgrupp teenis 2970 tuhande eurose realiseerimiskäibe juures 943 tuhat eurot puhaskasumit.
Järgneb intervjuu OÜ Raikküla Farmer juhataja Tõnu Rahulaga
Mis on selle aasta suurim kordaminek teie ettevõtmistes?
Selle aasta suurim kordaminek on aasta lõpuks uue 700-kohalise farmihoone valmimine Allika farmikompleksis.
Millised tuuled puhuvad teie arvates seakasvatussektoris?
Suurtel ja tugevatel on kergem hakkama saada kui väikestel. Loodan, et järgmise aasta suvel on olukord seakasvatuses kergem kui on praegu.
Eelmine aasta oli piimatootjatele väga hea ja Raikküla, kelle tuludest moodustab piimatootmine 94%, plaanis tänavu suurendada piima müüki 8700 tonnini. On see plaan õnnestunud olukorras, kus Venemaa on kehtestanud impordikeelud Euroopa Liidu piimatoodetele?
2014.a. IV kvartal on piimatootmises raske seoses piima kokkuostuhinna tunduva alanemisega. Kolm esimest kvartalit olid väga head. Venemaa impordikeelud avaldavad oma mõju kõige rohkem 2015.a. I poolaastal. Seetõttu tuleb järgnev periood väga raske ja piima müügi vähenemist olen planeerinud 2015.a. I poolaastasse. 2014 aastal jõuame piima müügiga planeeritule päris lähedale.
Eelnevast lähtuvalt, kas on tehtud ka tänavuseks plaanitud investeeringud – suurendada lehmade arvu vähemalt 100 võrra ja ehitada juurde uus 700 kohaline noorloomalaut Allika farmi kompleksis? Millised investeeringud-ehitused on plaanis?
Tänavuseks aastaks planeeritud investeeringud saavad aasta lõpuks tehtud: 700kohaline farmihoone, Allika farmi küüni rekonstrueerimine, silohoidla rekonstrueerimine. Planeeritud investeeringud uue tehnika vallas on teostatud 2014 I poolaastal.
Kui 2007. aastal andis piimatootmine 61% Raikküla Farmeri tuludest, siis eelmisel aastal juba 94%. Kas nii eelmise aasta tulemusi kui ka tänavusi arenguid arvestades on õigustanud panustamine nii suures mahus ühele valdkonnale või on plaanis riskide hajutamiseks suurendada ka teisi valdkondi, milliseid?
Eri valdkondade arendamiseks on plaanis asutada eraldiseisvaid ettevõtteid. Näiteks edukalt töötav eraldiseisev Raikküla Seakasvatus OÜ. Oleme mõelnud sõnniku käitlemisele (biogaas) kaasates loodavasse ettevõttesse ka teisi investoreid. Samuti on kavas eraldiseisva ettevõttena hakata tegelema lihaveisekasvatusega.
Arvan, et üks konkreetne ettevõte peaks maksimaalselt tegelema ühe tootmistegevusega. Raikküla Farmeri panustamine piimatootmisele on ennast õigustanud.
Seotud lood
Viis aastat tagasi sulgemisohus olnud Raikküla Seakasvatuse lennutas Gaselli TOPi vettpidav koostööleping Eksekoga, selles on tegevjuht Tõnu Rahula enam kui kindel.
Päeva esimesel poolel kuulati silokindlustuslisandite tootmise eksperti Christer Ohlssoni ja päeva teisel poolel külastati ühiselt Raikküla Farmer OÜ piimafarmi.
1999. aastal alustas Rakvere Lihakombinaat nn põrsaprojektiga, et kiiresti suurendada toormemahtu ja tagada ebaefektiivselt toimivale tapamajale suurem koormus.
2. detsembril avati Raikküla Farmeri Allika farmikompleksi uus osa. Raikküla Farmeri investeering uude laudahoonesse oli 1,5 miljonit eurot.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.