DeLavali siloseminar tõi Raikkülla palju huvilisi

Kõige aluseks on õige silokultuur, koristamine ja ladustamine

Siloseminari peaesinejaks on pika praktilise kogemusega silouuringute ja silokindlustuslisandite tootmise ekspert Christer Ohlsson. Oma ettekandes tõi ta välja sileerimise põhitõed, neid reegleid järgides saab olla kindel, et silo ei rikne ja ei vähene tema toiteväärtus.

Mille vastu siis kõige enam eksitakse silo tehes?

• Põllukultuuride sobimatus

Algse materjali kvaliteet määrab ära silo kvaliteedi – silo peab olema hästi seeditav ja massi suhkrusisaldus peab olema kõrge, et piimhappebakterid saaks seal elada ja paljuneda. 

• Saastunud põllukultuurid

Rohumass peab olema puhas, mikroorganismidevaba. Niita ei tohiks liiga madalalt, siis satub silosse mulda, kive.

• Liiga pikk närvutusaeg

Närvutamine vähendab mahlakadusid ja paranevad ka käärimistingimused ning väheneb valekäärimise oht. "48-72 tundi on maksimum aeg kui rohi võiks olla põllul," ütles Ohlsson.

• Silolisandi vale valik ja väär kasutamine

Turul on saada väga erinevaid silolisandeid. Laialt võib neid jagada kahte liiki: homofermentatiivsed ja heterofermentatiivsed. „Mina soovitan esimest gruppi. Teise grupi lisandeid toodetakse eelkõige selleks, et vähendada vaid silo kuumenemist ja nende piimhappebakterid on väheagressiivsed. Kui aga eesmärgiks on kiire pH taseme langetamine just esimestel päevadel, siis homofermentatiivsete toodete lisamine on väga oluline. Feedtech’i toodetest on Baltikumi turul saada kolme toodet: F3000, F22 ja F18, need kõik on homofermentatiivsed. Kui esimese 2-3 päeva jooksul viia pH tase alla, siis see mõjutab lõpptulemust märgatavalt,“ rääkis Ohlsson. „Silolisandi kasutamise kulu tuleb tagasi piimatoodangu suurenemise kaudu, sest väheneb ju silo kuumenemine ja seente kasv, väheneb kuivainekadu, paraneb silo kvaliteet ja läbi selle suureneb piimatoodang ja paraneb rentaablus.“

• Liiga lühike pressimisaeg

Kõige olulisem on silo korralik ja kiire kokkupressimine. „Silo tihedust ei ole raske mõõta, silolõikajaga lõikate tüki, kaalute selle, arvutate ruumala ja need omavahel jagades saate tiheduse. Ideaalne tihedus oleks 700 kg/m3 kohta,“ selgitas Ohlsson. „Samuti on oluline poorsus, mida kõrgem see on, seda suurem on tõenäosus, et õhk saab silole ligi. Poorsus võiks olla alla 40%, juhul kui kuivainet on 30-35%. Lisaks tuleb vältida n.ö mägede ehitust, sest kõrget kuhja on raske pressida. Oluline on see, et just ülaosa oleks hästi kokku pressitud.“

• Liiga pikk ajavahemik silo katmisel

Christer Ohlsson rõhutas, et silo tuleks katta 48 tunni jooksul. „Kindlasti tuleb jälgida, et silo kattematerjalis ei oleks auke, kui neid on, tuleb need võimalikult kiirelt parandada. Augud kattes tekitavad esimesel 30. päeval kõige rohkem kahju,“ ütles Christer Ohlsson.

• Õhu tungimine silosse

Anaeroobsed tingimused on kõige olulisemad ehk siis silo peab olema õhukindlalt säilitatud. Õhuga kokkupuude peaks olema minimaalne.

• Vale ja liiga aeglane tühjendamisviis

„Soojus tuleb eemal hoida ka silohoidla tühjendamisel, võimalusel tuleks vältida silohoidla avamist väga kõrge temperatuuri juures. Väikese silohoidla avamine tuleb planeerida enne suure avamist. Suvel võiks olla tühjendamine umbes 3 korda kiirem kui talvel, et vältida kuumenemist,“ sõnas Ohlsson. Ta lisas, et silohoidla suurus peab sobima minimaalse tühjendamiskiirusega, sellele tasub mõelda juba silohoidla planeerimisel, eriti kui suvel lehmi ka karjatatakse, siis n.ö suvesilo hoidla võiks olla väiksem.

Christer Ohlsson tõi välja veel paar olulist asja, millele mõelda. Tema sõnul on silo tegemise juures kõige olulisemaks see, et pH tase langeks võimalikult kiirelt, see tagab selle, et silo ei rikne. Silo kuumenemine tuleb rohkem ette samuti just siis, kui pH tase on kõrge. Tähelepanu tuleb pöörata ka puhvermahule, kui see on kõrge, on raske pH taset alandada. Seda saab parandada õigete silolisanditega. „Kõrrelistel on madalam puhvrimaht, ristikheinal aga näiteks kõrgem. Maisil on see ka väga madal ja seega sobib see taim sileerimiseks väga hästi,“ selgitas Ohlsson. „Ka lõhn on oluline, õige silo on meeldiva lõhnaga. Kui silol on hapukas lõhn, siis on seal rohkem äädikhapet. Kui silol on n.ö mädamunalõhn, siis selle on tekitanud klostriidid, mis esinevad pinnases ja sõnnikus. Nende vastu aitab kõrgem niitmine, et pinnasest ei tekiks saastust silosse. Ja samuti on soovitav jätta 1 kuu sõnnikulaotamise ja niitmise vahele.“

Mingit imeasja me siin ei tee – silo nagu silo ikka

Raikküla Farmer OÜ piimafarmi külalistele selgitas tootmisjuht Andreas Bernhardt seda, kuidas nende piimafarmis käib silotegu.

„Enne tegime silo rullidena, nüüd kolm aastat oleme enamuse lahtiselt teinud. Silohoidlaid meil hetkel ei ole, aga sel kevadel on plaan ehitada vanadest nõukogude-aegsetest hoidlatest kaks uut hoidlat. Silo teeme põllul aunades, siis veame selle lauda juurde ja segame sisse heina ja põhku," selgitas Bernhardt. "Maad on meil 3000 hektari ringis, silokultuuride all on umbkaudu 2000 hektarit – kultuurid, mida kasvatame siloks on aruhein, ristik, timut aga ka lutsern. Rohumaid väetame ainult lägaga. Sel aastal on plaan esmakordselt 100 hektarit maisi panna maha. Silokonservanti oleme pannud ainult auna, rulli ei ole seda lisanud. Silo ettevedu käib üle päeva,“ rääkis Bernhardt. „Muudest söötadest kasutame veel puistesöötadena rapsikooki, õlleraba ja maisijahu. Teravilja kasvatame oma tarbeks ja kasutame sööda tegemiseks Baltic Agro söödaveski teenust, nii saame kogu toidu kohapeal jahvatatud ja segatud meile sobivaks. "

Plaan laiendada piimatootmist

5-7 aasta pärast peaks Raiküla Farmeri farmides olema 2000 lehma ja 1800 noorlooma ning põllumaad 3300 hektari ringis. Veidi väheneb teraviljakasvatuse osa, puudujääv vili ostetakse sisse naabruses olevatelt põllumeestelt.

Raikküla farmerid OÜ juht Tõnu Rahula peab ennast eelkõige ettevõtjaks, mitte agronoomiks. „Põllumajandust peab võtma nii nagu igat teist ettevõtlust. Mul on hea meel, et piima hind on tõusnud ja lubab juba ka investeerida. Meie piim läheb Leetu, sealt saame parema hinna. Eelmise aasta kasumiga olen väga rahul, kasum tulebki eelkõige piimatootmisest. Selle aasta plaaniks on renoveerida omafinantseeringuga noorloomalaut, kuhu tulevad ka 200le lehmale kohad. Selle loodame valmis saada juba sel aastal, ehitustöid hakkab tegema Viljandi Metall AS ja laudasisustuse tarnib DeLaval,“ rääkis Rahula. „2015. aasta teisel poolel tahame alustada järgmise laudakompleksi ehitust 1000 lehmale. Sinna tulevad ka uued 12,5 tuh m3 mahutavad silohoidlaid. Siis pool vajaminevast silost saame hoidlatesse panna, veerand on rullsilo ja veidi jääb ka aunadesse.“

Vaata fotosid Raiküla farmist

 

OÜ Raikküla Farmer on kontserni emaettevõte, mille koosseisu kuulub viis tütarettevõtet Valgu Farmer OÜ, Järvakandi Farmer OÜ, Allika Farmer OÜ, Raikküla Masinakeskus OÜ ja  Farmeri Ehitus OÜ.

Kogu kontserni põhitegevuseks oli 2012. aastal loomakasvatus. Kõige suurema tulu andis piimatootmine  – 2232 tuh. eurot, mis moodustas kogu realiseerimise mahust 90 %. Grupp teenis 2480 tuhande eurose realiseerimiskäibe juures 491 tuhat eurot puhaskasumit.

Töötajate arv kontsernis on 52 inimest, piimafarmis on tööl 4 Bulgaariast pärit töölist.