Seafarm nuumas end sulgemisohust õitsele

"Nii meie kui meie koostööpartner täidame maksimaalselt oma lubadusi," toob Rahula välja peamise. "See on justkui tüüpiline läänelik partnerlus, mille eesmärk on, et kõik peavad tulu saama. Täiesti vastupidi idapoolsele ärimentaliteedile, et kui sa õhtuks pole koostööpartnerit lohku tõmmanud, siis sa ei ole õiget äri teinud."

Gaselli TOPis 495. kohale platseerunud OÜ Raikküla Seakasvatus nuumab seitsmekiloseid põrsaid tapakaalu, misjärel veetakse nad Rakvere lihakombinaati. Aastas nuumab Raplamaal Raikkülas tegutsev Luuka farm umbes 17 500 siga.

Pärand kolhoosiajast. Luuka sigala asub külakeskusest kilomeetri kaugusel. See, et seakatku võimaliku leviku tõttu võõraid sigalasse sisse ei lasta ja pilti tohib teha vaid värava taga, ei pane imestama. Veidi imestama paneb hoopis see, et sigalale iseloomulikku haisu pole tunda. Ilmselt mul vedas, sest tol septembrikuisel kohtumispäeval puhus läänetuul ja sigala jäi allatuult.

Piimakarjakasvatusele spetsialiseerunud OÜ Raikküla Farmer sai kolhoosiaegse sigala omal ajal pärandina kaasa ja püüdis aastaid, hambad ristis, sigalat majandada. "Igal kuul maksime üle 200 000 krooni peale, et sigalat käigus hoida," räägib Rahula. "Seakasvatus oli pidevas kahjumis ja selle me maksime kinni piimarahadega. Kui ka piimaga läks asi tuugamaks, soovitati mul seakasvatus üldse ära lõpetada."

Et sikud lammastest eraldada ehk sea- ja piimakarja tulud-kulud lahku lüüa, asutati 2005. aasta lõpus tütarfirma Raikküla Seakasvatus. Ettevõte otsis turgu ja katsetas koostööd mitme partneriga, ent kõik jooksis liiva. 2008. aastal kuulutati suisa interneti kaudu, et otsitakse seakasvatusse investorit ja koostööpartnerit.

"Ühel hetkel helistas mulle Teet Soorm (Ekseko juht - toim) ja ütles, et neil on üks idee," meenutab Tõnu Rahula. "Läbirääkimised päädisid 2010. aasta kevadel koostöölepinguga, kus on kirjas, mille eest meile makstakse, mille eest raha juurde arvestatakse ja mille eest raha maha arvestatakse." ASiga Ekseko (praegune AS Rakvere Farmid) sõlmitud leping kestab 18 aastat ja hindu korrigeeritakse iga uue aasta algul.

Omanikuks sai tütar. Kuna Ekseko üks nõue oli, et lepingupartnerit esindaks 1-2 omanikku, ostis Tõnu Rahula väikeosanikud välja ning Raikküla Seakasvatuse ainuomanikuks sai Tõnu tütar Anne Vaik. "Ma ei tunne end seakasvatuse ainuomanikuna," jääb Vaik tagasihoidlikuks. "Firma on küll juriidiliselt omaette, aga siiski kontserni üks osa."

Viru hotelli pearaamatupidajana töötanud Anne Vaik tuli 2005. aastal isa kutsel tööle Raikküla Farmerisse finantsjuhiks.

Baltimaade tollal kõige moodsam, 32 miljonit krooni maksma läinud Luuka sigala avati 2010. aasta detsembris. "Sigala planeerimise ja projekteerimise staadiumis tuli Ekseko meile igati vastu ja lasi meil maksimaalselt otsustada," seletab Tõnu Rahula. "Vaid rahasumma oli ees, mille piires tuli tegutseda. Saime planeerida seadmed ja süsteemid, et tootmine oleks võimalikult efektiivne.". Ja mis Rahula eneseuhkust eriti paisutab, on see, et ta ehitas modernse seafarmi, ilma et oleks sinna sentigi oma raha pannud. "Pangalaenu tagas Ekseko ja omafinantseeringu katteks saime PRIA toetuse," selgitab ta. "Ma ei tea, kas Eestimaal on teist põllumajandusettevõtet, mis on ehitanud kalli tootmishoone ja pole selleks oma raha kulutanud. Ma olen ikka öelnud, et, poisid, tehke järele." Rahula kinnitusel on Ekseko õigusjärglane Rakvere Farmid sigala tööga jätkuvalt rahul. "Nad on farmijuhatajalt isegi küsinud, et kas te annate sigadele piima juurde, et sead nii hästi kasvavad," muigab Rahula. "Ei, sead piima ei saa. Küll on aga seafarmi personal väga tubli ja kohusetundlik."

Pole kulutanud sentigi oma raha

Piimatööstusele appi.

Rahula sõnul läheb praegu sigalal majanduslikult nii hästi, et võib-olla peab nüüd omakorda seakasvatus aitama piimandusel kehvad ajad üle elada.

"Ma tegelen praegu tunduvalt rohkem piimandusega, sest seakasvatuses on muresid vähem," tunnistab Rahula. "Seafarmi juhataja on minult juba küsinud, miks ma nii harva sigalas käin. Ma ütlesin talle, et minu kõige suurem tarkus on see, kui ma ei sega vahele asjale, mis toimib. Ma usaldan oma alluvaid."Rahula ütleb, et tegelikult on ta viimasel ajal tulutult otsinud järgmist investorit, kellega teha analoogne koostööleping, nagu on sõlmitud Rakvere Farmidega. "Ma ei ole loobunud mõttest leida 5-10 aasta jooksul mõni teine lihatööstus, millega teha samasugune tehing, nagu meil on Rakvere lihakombinaadiga. Tõsi, natuke teises võtmes ehk et osutada teenust veiselihakasvatuses. Tühje farme, mida selleks kasutada, on Eestimaal küllaga. Praegu on aga raske leida partnerit, kes tahaks tegeleda lihaveiste turustamisega, sest majanduslik olukord on hetkel määramatu. Aga toitu on ikka vaja ja küll see määramatus üle läheb," unistab Rahula.

Tema sõnul ei ahvatle aga majanduslik olukord lihatöötlejaid sellisele koostööle. "Kui ikka odav liha trügib uksest-aknast sisse, siis milleks oma seakasvatust rajada," on Rahula sunnitud möönma. "Mul ei ole õnnestunud tehingut korrata. Öeldakse, et mõni asi on liiga ilus, et olla tõsi. Meie puhul seega - mõni tehing on liiga hea, et seda korrata," lisab ta.

Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust? "Mees peab sõna pidama, kas või jalg alt maha. Kui ettevõtte juht läheb töötajaga pahuksisse, näiteks viinavõtmise või varguse pärast, ja on ilmne, et ettevõtte ja töötaja teed lähevad lahku, siis kõige halvem variant on valada patustanu peale oma viha välja. Mina küsin temalt, ütle, kui palju ma sulle võlgu olen, sa saad selle summa ja astu minema. Ma olen alati oma töötajatele antud sõna pidanud. Samamoodi tuleb sõna pidada koostööpartneritega ja pankadega. Nii raske, kui sul parajasti ka ei ole, tuleb kokkuleppeid täita," vastab Rahula.

Kommentaar Teet Soorm, ASi HKScan Estonia juhatuse esimees

ASil Rakvere Farmid on viis koostööpartnerit, mis osalevad seitsmekiloste põrsaste nuumamise projektis. OÜ Raikküla Seakasvatus oli viimane, mis ühines selle projektiga, ja samas on ta koostööpartneritest üks suuremaid. Luuka sigala on modernne farm, kus on kasutusel tänapäeva seakasvatuse tipptehnoloogia ja see kajastub ka farmi tootmistulemustes - nii sigade juurdekasvud kui ka muud tootmisnäitajad on ühed parimad kogu Rakvere Farmide süsteemis. Au ja kiitus farmi personalile, eriti farmi juhatajale Marita Kreuzile. Farm on väga heas korras, alati puhas ja igapidi on tunda nii farmipersonali heaperemehelikku suhtumist kui ka peremehe kätt. Äri on alati risk ja mõlemapoolne risk. Äri teevad inimesed. Kui on usaldus, peremehetunne, vaist ja nõudlikkus, siis asjad edenevad. Tõnu Rahulaga on meil omavaheline usaldus ja koostöötahe olemas ning asjad on tänaseni väga hästi sujunud. Mina olen õnnelik ja loodan, et ka Tõnu on meie koostööga rahul.

  Tõnu Rahula soovitab:

Kasuta allhanget

Põllumajanduses kahjuks alahinnatakse alltöövõttu. Mina soovitan just haakida ennast suuremate ja tugevamate taha. Meie osutame puhast allhanget ja meil on üksikuid koostööpartnereid, kes meile allhanget, näiteks heina teevad. Ameerikas ei häbeneta allhanget. Külastasin seal farmerit, kellel on 5000 lehma, ent maad vaid 40 aakrit. Ta ostab kõik vajaliku alates vasikate üleskasvatamisest kuni silo tegemiseni allhanketeenusena sisse.

Kulud kontrolli alla

Meie üheks plussiks on see, et me loeme hoolega raha, peame täpset arvestust kulude üle. Minule on olnud eeskujuks meie koostööpartner Rakvere lihakombinaadi grupp. Ma olen õppinud neilt, et kuludesse tuleb kanda iga viimane kui luuavars. Samuti olen kopeerinud seda, kuidas neil käib tööjõu arvestus.

Ära sega vahele asjale, mis toimib

Paljud tippjuhid eksivad selle vastu, et segavad end igapäevategemistesse vahele ja kipuvad seetõttu tegema lolle otsuseid. Tippjuht peab tegelema sellega, mille alluvad tegemata jätavad.

Teenustööleping

Raikküla Seakasvatuse tegevjuhi Tõnu Rahula sõnul tagas leping tollase Eksekoga (praegune Rakvere Farmid) neile kolm vajalikku tingimust - turu, sisendressursi ja raha. Lepingupartner garanteeris pangalaenu sigala rekonstrueerimiseks, tagab nuumale toodavate põrsaste pideva voo ja veab nuumatud sead ära.

Efektiivsuse kasv

See on saavutatud tänu sööda paremale väärindamisele ja sigade suremuse vähenemisele. Et sead nii hästi kasvavad ja et neid nii vähe sureb, on peamine roll sigala töötajatel. Koostööpartner Rakvere Farmid on välja töötanud sigade söödaratsioonid ning tagab sigade tõuaretuse ja veterinaarteenistuse.

Kaasaegne sigala

Oluline on osata pakutud investeeringud õigetesse kohtadesse paigutada. Sigala puhul on väga tähtis, et seal oleks püsiv mikrokliima. Selle tagab õige ventilatsioonisüsteem ja automaatika. Ka sigade söötmine on usaldatud automaatikale, et vähendada tööjõu osa ja minimeerida võimalikku inimlikku eksimust.

Mis on mis? OÜ Raikküla Seakasvatus

Asutatud 12.12.2005.Asutajaks oli OÜ Raikküla Farmer, millest 2/3 kuulub Tõnu Rahulale.Ainuomanik ja finantsjuht Anne Vaik, tegevjuht tema isa Tõnu Rahula.Gaselli TOPis 495. kohal.Tegeleb seitsmekiloste põrsaste üleskasvatamisega nuumsigadeks ASi Rakvere Farmid tarbeks.Luuka sigalas on 8500 loomakohta.Aastatoodang umbes 17 500 nuumsiga.Töötajaid 6.2013. aasta käive oli 389 957 eurot ja kasum 30 008 eurot.2006 - aastas kasvatas umbes 4000 siga, osa elussigadest eksporditi Venemaale.2008 - nuumas põrsaid teenustööna Valga lihakombinaadi tarbeks.2008 september - ainuomanikuks sai Anne Vaik.2010 kevad - sõlmiti koostööleping ASiga Ekseko (praegu AS Rakvere Farmid).2010 detsember - avati rekonstrueeritud Luuka sigala.

Kes on Tõnu Rahula?

Lõpetanud Tallinna Polütehnikumi tehnik-elektrikuna ja Tallinna Polütehnilise Instituudi elektriinsenerina.1973-1992 töötas Raikküla kolhoosis algul energeetik-farmimehaanikuna, seejärel insenerina, peaenergeetikuna, aseesimehena ja viimased kaks aastat esimehena.1992-1996 TÜ Raikküla juhatajaAlates 1996. aastast OÜ Raikküla Farmer juhataja.Raikküla vallavolikogu liige.Raplamaa Rotary klubi liige.3 last, tütar Anne Vaik töötab grupi ettevõtete finantsjuhina ja poeg Aare Rahula on OÜ Farmeri Ehitus juhataja

 

Pane tähele: Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus. Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2010, 2011 ja 2012. 2010. aasta müügitulu peab olema üle 100 euro ja 2012. aasta müügitulu alla 13 miljoni euro. Gaselli TOPi jõudis tänavu 1115 ettevõtet. Gaselliliikumist toetab LHV.