Teha ise või osta teenus sisse?

Lisaks on oluline ka ettevõtte väiksus-suurus. On põllumehi, kellel on nii väike tootmine, et tehnikat pole mõtet soetada ning siis tellitakse tööd sisse ja on ka neid ettevõtteid, kellel on liiga suured tootmispinnad ja oma jõududega ei saada hakkama ning vajatakse tipphooajal lisajõudu.

Uurisime, mis on need teenused, mida turul pakutakse lisaks n.ö tavapärasele künnile-külvile-koristusele.

Hea nõu on alati väärt kaup

Igasse Eesti maakonda on loodud riiklikud nõuandekeskused, kuhu saab pöörduda erinevate küsimustega, milledele annavad vastused taime- ja loomakasvatuse või finantsmajanduse ja maaelu valdkondades kutse omistanud konsulendid. Põllumajandustootjatel on võimalik kasutada 2014. aastal kuni kahe tunni ulatuses ka tasuta nõuandeteenust.

Samuti pakuvad kõik põllutehnika, taimekaitsevahendite, väetiste ja seemnemüüjad oma toodetele nõustamist.

Scandagra Eesti ASi agronoomi-nõustaja Tiiu Annuki sõnul on ka neil hästi toimiv nõustamisteenus. „Meie nõustamisteenus kujutab endast sellist teenust, kus mina taimekasvatushooajal sõidan üle Eesti ja käin mööda põlde. Üldjuhul leiame põllul probleemidele lahendused. Samuti saavad põllumehed mulle otse helistada ja lahendame probleemi telefoni teel. Küsimusi on igas valdkonnas seoses taimekasvatusega.  Lisaks saab iga huviline lugeda Tiiu Annuki praktilisi soovitusi nende kodulehelt. „Jälgin põldude seisukorda, kasvufaase, haigustesse nakatumist ja kahjureid. Kõike mida ma nädala jooksul märkan kirjutan üles ning kirjutise postitame e-mailitsi oma klientidele ja paneme ka meie kodulehele. Üritan seda teha nädala- kahe tagant.  See on põllumehele suureks abiks, eriti kui tal endal pole olnud aega põlde vaatamas käia, siis ta saab teada mis põldudel toimub ning kontrollida kas ta enda põllul võib olla sarnane probleem. Lisaks sellele aitan ma teha väetus- ja taimekaitseplaane,“ selgitab Annuk. „See teenus ei maksa põllumehele midagi, kuigi me loodame, et ta võtab taimekaitse või väetised meie käest, kuid alati see nii ei lähe. Konkurents on tugev, ning eriti väetiste puhul, saab sageli määravaks hind. Plaanide tegemisel on eriti tähtis tunda tooteid ja rääkida nii headest asjadest kui ka kõrvalmõjudest, oma soovitustes proovin olla pigem neutraalne ja valida vastavalt olukorrale parim variant. Need põllumehed kes meiega koostööd teevad saavad võimaluse, et külastame hooajal just nende põlde ja vaatame kuidas plaanid praktikas toimivad. Teinekord tuleb teha ka korrektuure, sest põhifaktor on ikkagi ilmastik ning tuleb vastavalt olukorrale plaanid ümber mängida.“

Kutsu farmi mobiilne jõusöödatehas

Nii väike- kui suurtootjatele pakub Baltic Agro AS söödaauto teenust. Ei ole mõtet sõidutada oma vilja söödatehasesse, et see seal jahvatada ja siis uuesti tagasi sõidutada. Palju mugavam on kutsuda farmi söödaauto, mis teeb kogu teenuse kohapeal.

„Tegemist on liikuva jõusööda tehasega, kusjuures masin on komplektne, ehk ta ei vaja kliendipoolt lisa jõuallikaid. See sobib erineva suurusega klientidele. Meil on kliente, kus me teeme  jõusööta  5-10 tonni kuus ja on kliente kus me teeme jõusööta 350-400 tonni kuus, piiranguid mahtude osas ei ole.  Masinat saavad kasutada kõik kliendid kes vajavad sööda jahvatamist ja segamist. Masinal on peal nii haamerveski kui ka valtsmuljur, klient saab ise valida, mis tüüpi jahvatust ta soovib. Masinal on segamismahuti (19,5 m3), kus kõik komponendid segatakse. Masin imeb ise kõik komponendid sisse, seega kliendi poolt ei ole täiendavalt tööjõukulu. Jõusööda segusse on võimalik lisada ka vedelaid söödakomponente, nagu õli või melass. Valmis jõusööta on võimalik maha laadida nii maha puistesse, traktori kärusse kui salvedesse. Masinaga saab valmis jõusööda puhuda jõusööda punkritesse,“ tutvustab masinat Baltic Agro ASi loomakasvatustoodete spetsialist Jarmo Randmaa. „Jõusööda segus võib olla erinevaid komponente nii palju kui klient soovib ja söödaratsioon ette näeb. Kogu retsepti saab sisestada masina pardaarvutisse. Masinal on peal kaal, et kõik komponendid saaks õiges koguses segusse. Kogu tööprotsess on automaatne ning seda jälgib ja kontrollib masina operaator.  Pärast töö lõppu prindib masin välja töölehe, kus kirjas kilogrammi täpsusega kõik komponendid, mis masinasse läksid. Kuna masin töötab kliendi juures ja jahvatab kliendi enda poolt varutud söödakomponente on kliendil täielik ülevaade, mis läheb tema loomade jõusööda segusse. Masina jõudlus on ca 10 tonni valmis jõusööta ühes tunnis ja teenuse maksumus ca – 11,0 – 15,0 eurot/tonn + km.“

Taimede kiiranalüüs otse põllul

Eestis täiesti uue teenusena pakub Baltic Agro AS taimede kiiranalüüsi põllul ehk fluorimetriat.  Analüüsi teel on võimalik määrata ja hinnata taime toiteelementide puuduse riske 10-20 päeva enne nähtavate sümptomite ilmumist. Igal elemendil on see erinev. „Määratakse kas 6 elementi - N, K, S, Mg, Mn, B või 8 elementi, siis on lisaks Ca ja Fe. Metoodika ja analüüsiprogrammid on välja töötatud 25 taimeliigi kohta - kõik teraviljad, ristõielised, kartul, köögiviljad, viljapuud.

Taime kasvufaas pole tähtis, kuid reaalselt peaks arvestama, millises kasvufaasis esineb toiteelementide puudusohte saagi moodustumiseks kõige sagedamini ja sellistel perioodidel planeerima analüüsid,“ selgitab uut teenust Baltic Agro ASi taimekasvatuse konsultant Eili Rajapuu. „Mõõtmist teostatakse väljaarenenud pärislehest otse põllul. Kasutatav aparatuur koosneb 20 klambrist, mis kinnitatakse 30 minutiks taimede lehtedele fotosünteesi katkestamiseks, fluorimetrist ja pihuarvutist, milles on vastav analüüsiprogramm, mis on välja töötatud Prantsusmaal. Mõõtmisprotsess ja andmetöötlus kestab vaid  40-50 minutit.  Põllumees saab analüüsi tulemused ja lehe kaudu väetamise soovitused elementide puuduste kõrvaldamiseks kohe kätte. Teenus on tasuline ja sõltub sellest, kas soovitakse 6 või 8 elemendi analüüsi, suurusaste jääb 30-50 euro piiridesse.“

Lupjamisteenus suurendab muldade viljelusväärtust

Põldude lupjamine on töö, mida igal põllumehel ei ole mõttekas ise teha, sest lubjale sobiv laotustehnika erineb tavalisest väetisekülvikust. Oilseeds Trade AS pakub sel aastal lisaks senistele teenustele, nagu vilja transport, sorteerimine ja kuivatusteenus, ka põldude lupjamisteenust.

Teenustööd teostab AS Nordkalk, kelle müügijuhi Meelis Moosese sõnul on neil juba pikaajaline lupjamisteenuse kogemus. „Teenuse näol on tegu põllumuldade pH neutraliseerimisega lubjakivijahuga. Lubi, mis pannakse põllule on pärit Vasalemma, Esivere ja Karinu karjäärist. Vastavalt kliendi soovitud mahule toome materjali põllule.  Meie lubjakivi laotajad on varustatud kopaga, laotaja laadib endale 5 tonni materjali ning laotab 9-11 meetri laiuselt laiali,“ ütles Mooses. “Huvitav on ka fakt, et kui Eestis on ca 1 miljon hektarit haritavat põllumaad, siis pH on probleemne umbes 1/3 sellest. Halvenenud mullareaktsioon pärsib toitainete omastamist, vähendab saagikust ja halvendab saagi kvaliteeti. Mineraalmullad, mille pH on 5,6-6,5, vajavad lupjamist, kui mulla kaltsiumisisaldus on alla 1500 mg/kg, normiga 3 - 4,5 t/ha.  Tugevamalt happelistele muldadele, pH 4,5-5,5, kulub lubjakivijahu sõltuvalt mulla tüübist 5 - 10 t/ha.  Mullastruktuuri parandamiseks on soovitatav kogu vajadus korraga põllule kanda. Edaspidi piisab pH taseme hoidmiseks 1-2 t/ha iga paari aasta tagant. Teenuse hind sõltub eelkõige sellest, kui kaugel asub põld lubjakarjääridest.“

Sõravärkija teeb sõrad kauniks

Rakvere Piimaühistu pakub sellest kevadest sõravärkimisteenust, sest sõrgade värkimine on veiste tervisele vajalik aga samas pole väiksemal farmil mõtet eraldi värkijat palgata ega pukki soetada. Lisaks võib oskamatu värkimisega teha loomale pigem kahju kui kasu.

Teenust osutatakse Taanist ostetud seadmega, mis on täishüdrauliline ning laseb seda tööd teha kiiresti ja mugavalt. Ühistu poolt pakutaval teenusel on olulisel kohal teenuse kvaliteet, mitte ainult värgitavate loomade arv. Esimestel tööpäevadel on värgitud keskmiselt 50-60 looma päevas.

 

 

 

 

 

 

 

 

„Ostsime puki eelkõige seetõttu, et meie oma ühistu liikmetel oli selle vastu suur nõudlus. Meile meeldis selle seadme praktilisus ja lihtsus, oluline on ka see, et üks inimene suudab tööga üksi hakkama saada ning loomale peaks selline seade tekitama vähem stressi,” selgitab Putko. „Värkimispukk soetati koos kogumisaedade komplektiga ning see võeti liisingusse. Teenuse hind on ühistu liikmetele kulupõhine ning odavam, kui turul pakutavate värkimisteenuste hinnad. Teenus on kliendile väga mugav, pukk sõidutatakse kliendi juurde kohale ja siis tuleb vaid aidata värkijat sellega, et ajada veis pukki sisse, kus siis vajalik jalg tõstetakse rihmadega üles värkimise ajaks ja sõravärkija saab mugavalt sõrad korda teha. Sel ajal on loom toestatud kõhu alt rihmadega.“

Rakvere Piimaühistu tegevjuhi Priit Putko sõnul on nüüdseks esimesed tööd juba tehtud ja tagasiside klientide poolt on positiivne. Samuti on värkimisajad broneeritud juba juuli kuu alguseni. „On ka neid, kes on endale ka sügisesse pannud teise aja kinni, sest ideaalne oleks see, et värkimine toimuks 2 korda aastas,“ ütles Putko. „Lisaks peetakse oluliseks seda, et samal ajal kanname ka kõik värkimise andmed  “Vissukese” programmi, see annab farmerile ülevaate karja sõrgade olukorrast.”