Keskkonnaühendused ja teadlased möönsid Tartus toimunud ümarlaual, et praegune metsanduspoliitika ei ole jätkusuutlik, raiemahtude tõus seaks paljud loodusväärtused tõsisesse ohtu.
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) metsaekspert Indrek Sell nentis, et raiemahte arvestades lähtutakse liialt majanduslikest huvidest, koheldes metsa kui puupõldu. "Viimasel ajal aktiivsemaks muutunud metsandusalases diskussioonis on esitatud väiteid, et metsade raiemaht võiks olla senisest suurem. See võib küll tuua lühiajalist majanduslikku kasu, ent tuleb arvestada ka asjaolu, et mets on ökosüsteem, mis on koduks paljudele ohustatud liikidele," lausus Sell.
Ühtlasi leiti ümarlaual, et tõhustama peaks majandusmetsades elavate haruldaste liikide kaitset. "Kui metsaelustikku kaitsta vaid looduskaitsealadel ning mujal majandada metsi intensiivselt ja looduväärtusi arvestamata, jäävad paljud liigid kaitsealadele isolatsiooni."
ELFi eestvedamisel möödunud nädalal toimunud ümarlaual osalesid Eesti Ornitoloogiaühingu, MTÜ Lääneranniku ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi esindajad ning Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased.
Lisainfo: Indrek Sell, metsaekspert, SA Eestimaa Looduse Fond, tel: 53 026872, e-post:
[email protected]Seotud lood
Eesti metsa võiks raiuda kaks korda rohkem kui praegu, ütles Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas.
Metsanduse arengukava arvestab nii looduse hoidmist kui ka metsanduse arendamise vajadust, ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Metsa ei raiuta pealekasvust rohkem ja tagavarade pärast muret tunda pole vaja.
Metsa võiks raiuda kuni 40 protsenti rohkem, leiab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Martin Arula.
Eestimaa Looduse Fond on hakanud viimasel ajal aktiivselt nõudma, et aastane raiemaht meie metsades jääks alla 8,4 miljoni tihumeetri.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.