Eesti metsa võiks raiuda kaks korda rohkem kui praegu, ütles Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas.
Möödunud nädalal kirjutasid Äripäevas ilmunud arvamusloos Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Indrek Sell ja fondi kliima- ja märgalaekspert Jüri-Ott Salm, et metsanduse arengukavas kehtestatud 12-15 miljoni tihumeetri suurune raiemaht aastas pole jätkusuutlik. Nende sõnul ei tohiks aastas raiuda üle 8,5-9 miljoni tihumeetri, vastasel juhul hakkab metsatagavara kiiresti kahanema.
Aigar Kallase ütlust mööda võiks Eesti metsa praegusega võrreldes kaks korda rohkem raiuda. "Tehes seda seadusega kehtestatud piirangutest kinni pidades, ei juhtuks meie metsade elurikkusega mitte midagi," märkis ta.
RMK juhi sõnul on selge, et metsade ebaühtlasest vanuselisest ja puuliigilisest jagunemisest tulenevalt ei ole majanduslikult otstarbekas iga-aastaselt ühesugust raiemahtu hoida. See-eest on raiemahu sama suurus oluline perioodi keskmisena, et hoida metsa- ja puidutööstus stabiilsena.
Kuna teadmine Eesti metsavarude ja kasutusvõimaluste kohta on üsna üksikasjalik, on Kallase sõnul ka tööstusettevõtete võimalik oma tootmis-ja investeerimiskavasid vastavalt kohandada. Metsanduses on ühe perioodi pikkuseks tavaliselt kümme aastat.
Eesti metsanduse jätkusuutlikkuse pärast muretsemine väärib RMK juhi sõnul kindlasti tunnustust. "See on iga kodaniku kohustus," märkis ta. Metsavarude säilitamise asemel soovitab Kallas pigem mõelda tegevustele, millega on võimalik metsavarude juurde kasvamist kiirendada, näiteks õigeaegsete metsakasvatus- ja -hooldustööde tegemisele ning küpse metsa raiumise ja uuendamisele.
"Igal juhul ei ole riigis, kus metsaga on kaetud üle poole territooriumist ning mets võtab esimesel võimalusel üle iga inimkasutusest vabaks jäänud maalapi, metsa "otsa lõppemine" realistlik stsenaarium," ütles Kallas.
Seotud lood
Metsa võiks raiuda kuni 40 protsenti rohkem, leiab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Martin Arula.
Palju on vaieldud kahe metsandusteemalise arvu üle. Üks neist on metsanduse arengukavas toodud soovitav puidukasutuse maht, teine aga aastane raiemaht.
Vaidlus selle üle, kas Eestis raiutakse metsa liiga vähe või liiga palju, ei oma vaid meelelahutuslikku või akadeemilist tähendust. Analüüsi järgi mängivad raiemahud üht olulisemat rolli metsa majandamise reeglite muutmiseks, kirjutab SA Keskkonnaõiguse Keskus juhatuse liige Siim Vahtrus.
Keskkonnaühendused ja teadlased möönsid Tartus toimunud ümarlaual, et praegune metsanduspoliitika ei ole jätkusuutlik, raiemahtude tõus seaks paljud loodusväärtused tõsisesse ohtu.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.