Estoveri eksport kasvas üle kahe korra

Estoveri eksport kasvas aastaga ligi 2,5 korda, suurenedes 2012. aasta 4,44 miljonilt eurolt mullu 11,03 miljonile. Ettevõtte käive oli üle-eelmisel aastal 29,97 miljonit eurot. Eesti turu müügitulu kasvas aastaga 3,9%.

"Põhilised jõud olid ikka Venemaa ja Soome. Läti ja Leedu loomulikult ka," ütles Estoveri juhatuse liige Ago Teder.

United Estover Groupi kaudu 60% osalust omav Teder pole tänavu kahjuks kindlaid eesmärke suutnud Estoveriga seada, kuna Venemaa tollipiiranguga on pööratud kõik pea peale. "Oleme tootmismahte vähendanud ja ootame väga, et Venemaa poolt liikuma läheks," märkis Teder. Tema sõnul on kontrollide külastatud Eesti ettevõtted oma asjad korda ajanud ning vastavad aktid on saadetud ka Venemaale.

Eelmisel aastal oli ettevõtte olulisem eesmärk kindlustada oma turuosa Eestis, otsides samal ajal uusi turge ka lähiriikides. Ettevõtte juhtkonna hinnangul õnnestus püstitatud eesmärkide täitmine tänu turundustegevuste tõhustamisele, tootearendusele, tooteportfelli suurendamisele ja logistilise teenuste parandamisele.

Põhilisteks müügiartikliteks on Eestis toodetud juustud, või ja ricotta kohupiim. Sortimendi mitmekesistamiseks müüakse ka erinevates Euroopa Liidu maades toodetud piimatooteid.

Kasum ja töötasu kasvasid

Estover teenis mullu 667 000 eurot puhaskasumit (2012. aastal 173 000 eurot).

Ettevõtte keskmine palgakulu töötaja kohta kasvas aastaga 8,9%. Mullu oli töötajate keskmine palgakulu 1169 eurot kuus, 2012. aastal 1074 eurot kuus. Tederi sõnul ei ole neil kujunenud kindlat palgapoliitikat, vaid iga töötajaga arutatakse palgatõusu individuaalselt.

Tegev- ja kõrgema juhtkonna tasu kasvas aastaga 40 900 eurolt 72 637 eurole. Ettevõtte juhatusse kuuluvad omanikud Ago Teder ja Ago Enok. Tederi sõnul kuulub tegev- ja kõrgemasse juhtkonda kokku 6-7 inimest, nende seas ka erinevate üksuste juhid.

Eelmisel aastal ei maksnud Estover dividende, sest Tederi sõnul oli mullu toormehind pidevas tõusus. "Tunnetasime raske aja tulekut, mis on selgelt käes," ütles Teder. Tema sõnul ei suudetud küll Venemaaga seonduvat prognoosida, kuid ligi 40% suurune toormehinna tõus on ettevõtet sundinud konservatiivsusele.

Kriis sunnib konservatiivsusele

Eesti piimatööstusele nimetab Teder piirangut kriisiks. "Keegi meie eest ütleb küll, et me saame hakkama, aga keegi sügavat huvi ei tunne, kui palju see igale ettevõttele maksma läheb," lisas ta.

Tederi teatel jätkab Estover ka 2014. aastal konservatiivsemalt, kuid sellegipoolest jätkatakse investeeringute ja tooteportfelli laiendamisega.

Küsimuse peale, kas Estover otsib Venemaa kõrvalt teisi turge kompenseerimiseks, vastas Teder, et Venemaa on Eesti piimatoodetele, sealhulgas juustule, tähtis alternatiivideta turg. "Arvestatavaid alternatiive pole, mis puudutab riigi suurust ja maitsekultuuri," lisas ta. "Näiteks Hispaanias ei oota keegi meie juuste. Loode-Venemaa on ja jääb. Olen ettevõtte juhina väga huvitatud, et suhted Venemaaga oleksid korras ja kaubavahetus jätkuks."

Kuigi ühe variandina nimetab Teder toorme müümist, ei oleks Estover võimeline hinna ja tootmismahtude tõttu muu maailmaga konkureerima. Juhatuse liige ootab optimistlikult vastust idast, et peagi Vene partneritega koostööd jätkata.

TASUB TEADA

Venemaa veterinaar- ja fütosanitaaramet kehtestas jaanuaris mitmele Eesti piima- ja kalatööstuse ettevõttele toodangu sisseveo keelu. Impordikeeld kehtib Tere, Saaremaa Piimatööstuse, Estoveri, E-Piim Järva-Jaani Meierei, E-Puum Põltsamaa Meierei, Eesti Traalpüügiühistu, Eesti Kalapüügiühistu TÜ, Japsi, Kajax Fishexporti, Geiromi, Morobelli, DGM Shippingu ja Saare Fishexporti toodetele.