Venemaa impordikeelu alla sattunud Saaremaa Piimatööstus valmistub Vene turu täielikuks kadumiseks, otsides muid ekspordikanaleid.
"Oleme loomulikult peale Venemaa turu päevapealt ärakukkumist otsinud muid alternatiive ja kindlasti ka leidnud. Märtsikuus suutsime juba ekspordi taastada 31,5% peale. Peamised sihtriigid olid Läti, Soome ja ka Saksamaa," ütles ASi Saaremaa Piimatööstus juht Andi Saagpakk.
"Töötame aga praegu edasi arvestusega, et Venemaa eksporti üldse ei saa toimuma – või kui, siis suhteliselt väiksemal määral," lisas ta
Meie Maale.
Mullu eksportis Saaremaa Piimatööstus oma tootmismahust kokku 40,4%, sealhulgas Venemaale 34,6%.
Saagpaku sõnul teeb tänase olukorra keerulisemaks Euroopa ja ka maailma turu äärmiselt järsk langus. "Seda oli ka mingil määral võimalik ette aimata, kuna tõus, mis algas 2013. aasta I kvartalis, oli tõusev ja saavutas tipu aasta lõpuks, sarnanes väga 2008. ja 2009. aasta olukorrale. Siis oli ka langus muidugi äärmiselt sügav – toorpiimahind langes alla 20 eurosendi," selgitas ta.
"Täna loodame kõik, et midagi sarnast ei juhtuks, kuid suvi tuleb väga keeruline, kuna piimakoguste kasv on Eestis suur ja mingil määral suurendab seda tavapärane suvise perioodi kasv," lisas Saagpakk.
Tema kinnitusel võimendab suurt piimaturu langust praegune keeruline poliitiline olukord ja majanduslik vastasseis Venemaa ning Euroopa Liidu vahel.
Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarjärelevalveamet Rosselhoznadzor lubas märtsi esimeses pooles taas kahe Eesti kalatootja ja ühe piimatööstuse kauba impordi Venemaale.
Jaanuari lõpus Eestist teele saadetud raporti analüüsi järel avati 7. märtsist teatavasti kahe Eesti kalatootja DGM Shipping ja Eesti Traalpüügi ühistu ning piimatööstuse Tere kauba import Venemaale. Ülejäänud üheksale ettevõttele impordipiirang esialgu säilis.
Samuti keelu all oleva E-Piima juhi Jaanus Muraka sõnul oli esimeste ettevõtete avamine siiski väga positiivne signaal. "Kõige tähtsam on, et mingeid ettevõtteid hakatakse otsast lahti laskma. See on Venemaa kontrolli puhul tavapärane käitumine, et nad tegutsevad ettevõtete kaupa," selgitas ta.
"Kuna ettevõtetele tehtud ettekirjutused olid kas sarnased või samad, siis see tekitab lootust, et ka teistel ettevõtetel on põhjust loota, et ajutine piirang nende suhtes lõpeb," oli Murakas lootusrikas.
Seotud lood
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.