Ida-Virumaal asuva enam kui 3000 siga kasvatava Sigwari sealihatööstuse juht Kaido Jäger aga teab, et ka Läti, Leedu ja Poola ei taha praegu väga meelsasti Eesti sealiha vastu võtta, sest kardetakse sedasama Leedu metssigadelt leitud Aafrika katku. “Meie töötleme õnneks pea kogu oma liha ümber vorstiks ja müüme toodangut Narvast Tallinnani. Oleme vahel ka presidendilossi viinud, kuid me ei ekspordi, seega see hinnalangus meile nii raskelt ei mõju kui otsestele lihamüüjatele,” rääkis Jäger.
“Ei ela just hästi, aga ei sure ka.” Eestis on sealiha hind Teet Soormi sõnul praegu võrdne elussigade ekspordihinnaga Lätti, Leetu või Poolasse. Eluskaalu hind on 1,2 eurot, tapakaalu puhul umbes 1,68 eurot kilo kohta. Elussigade eksport Venemaale pandi kinni juba üle-eelmise aasta 20. märtsil, aga kui Vene-Ukraina kriis algas, siis hakkas Venemaa kogu Euroopa Liidu sealiha samuti boikoteerima.
Kõige madalam tänavune Eesti sealiha ekspordihind, mida Soorm mäletab, oli 0,93 eurosenti eluskaalu kilo eest, nüüd on see väikses tõusus. Suve lähenedes tõuseb sealiha hind Soormi kinnitusel alati natuke, sest tarbimine suureneb. Jaanuarist märtsini jällegi on alati olnud teatav madalseis. “1,68 eurot, mis seakasvataja täna tapakaalu eest saab, pole just eriti kõrge hind, sellega ei ela just hästi, aga ei sure nüüd ka,” sõnas ta.
Eesti hinnad on Euroopa omadega ühtlustunud. Karni kaubamärgi all müüva Võrumaal tegutseva Arke lihatööstuse tegevjuhi Andres Trummi sõnul oli enne Venemaa blokaadi Eesti sealiha hind Euroopa keskmisest oluliselt kõrgem, kuid nüüd on Eesti hinnatase Euroopaga märkimisväärselt ühtlustunud. Suurim sealiha tootja Saksamaa seisis veebruaris vastamisi sealiha müügihinnaga 1,45 eurot kilo eest, mis on madalaim hind alates 2011. aastast. Praeguseks on hind pisut tõusnud – 1,6 euroni kilo eest.
Samal ajal naudib USA rekordilist hinnataset – Chicagos müüdi märtsi keskpaigas sealiha kilohinnaga 1,92 dollarit. Samal ajal laastab USA sigalaid haigus, kuid tegu pole Aafrika katkuga.
Soorm aga ütleb, et USA kõrge hinnatase tegelikult Euroopa madalseisu ei mõjuta, sest tegemist on täiesti teise turuga. “USAga ei tasu meid võrrelda, sest meil Euroopa Liidus pole ju lubatud kasutada sigadel hormoonravi või hormoone sööda sees, Ameerikas on see kõik aga lubatud. Euroopa Liidu ja Ameerika vahel puudub ka vabakaubandusleping, seega ega sealiha sealt väga siia sisse sõita saagi ning ka meie liha ei saa sinna minna,” selgitas Soorm.
Venemaa ähvardab Hiinaga. Jätkuvalt Euroopa Liidu sealiha eirates on Venemaa teatanud, et on alustanud uuringuid Hiina sealiha kvaliteedi väljaselgitamiseks, et seda sealt vajadusel importima hakata.
Nõo Lihatööstuse tegevjuht Toomas Kruustük aga ei usu, et Venemaa Hiinast sealiha importima hakkab. “Hiinas on endal toorainepuudus, võib-olla ostab Venemaa sealt ainult protestiks. Ei tea ka seda, missuguse hinnaga. Praegu on tegelikult hoopis vastupidine olukord, Euroopa Liit tegeleb pingsalt sellega, et müüa oma toorainet Hiina ja Indiasse, seal on inimeste jõukus kasvanud, tänu sellele on nad hakanud rohkem tarbima ja pigem napib neil endil praegu sealiha,” selgitas Kruustük.