Põllumajandussektori tippjuht Märt Riisenberg – põllumajanduse areng on kiire ja pidev

Põllumajandussektori tippjuhi tiitli andmise põhieesmärgiks on juhtimisalaste kompetentside tähtsustamine põllumajandussektoriga seonduvates ettevõtetes. Tootlikkuse tõstmiseks vajab ettevõtte ja inimeste juhtimise oskus samamoodi teadlikku arendamist, nagu saagikuse tõstmine eeldab agronoomiliste teadmiste parandamist.

 „Meie ettevõtte on üks tavaline stabiilne põllumajandusettevõte ja miks mind põllumajandussektori tippjuhi tiitliga pärjati ei oska ma öelda. Eks siin oli ka meie personali käsi mängus,“ sõnas Riisenberg. „Igal juhul üritan ikka tegeleda põllumajanduslike teemadega laiemalt kui vaid oma ettevõtte sees.“

Kes on Kehtna Mõis OÜ juht Märt Riisenberg?

Märt Riisenberg sündis 25. novembril 1954. aastal Viljandis.  Ta on lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia inseneri eriala. Aastatel 1978–1983 töötas Märt Riisenberg Kehtna Sovhoostehnikumis inseneri ja töökoja juhatajana, kuni aastani 1990 Kehtna Sovhoostehnikumi vaneminsenerina, aastatel 1992–1997 Kehtna riigimajandi direktorina. 1996. aastal usaldati Märt Riisenbergile põllumajandusreformi käigus tekkinud Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimehe koht ning sellel kohal töötab ta käesoleva ajani.

Aastaid on Märt Riisenberg olnud valitud Kehtna vallavolikogu liikmeks ning mitmel korral juhtinud valda volikogu esimehena.

2003. aastal autasustati Märt Riisenbergi Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2004. aastal valiti Märt Riisenberg aasta isaks. 2012.aastal pälvis Märt Kehtna valla  teenetemärgi.

2014. aasta märtsis pälvis Märt Riisenberg põllumajandussektori tippjuhi tiitli.

Märt ja Anu Riisenbergi peres on neli last.

Kehtna Mõis OÜ on stabiilne, samas pidevalt arenev ettevõte

Kehtna Mõisa OÜ gruppi kuuluvad emaettevõte Kehtna Mõisa OÜ ning kaks tütarettevõtet OÜ Kehtna Lihatööstus ja OÜ Kehtna Seakasvatus. Kehtna  Mõisa  OÜ tegevusaladeks on veisekasvatus,  kanakasvatus, taimekasvatus ja lihatoodete valmistamine. Põhilised realiseeritavad kaubad on piim, elusveised, kanamunad, lihatooted, raps, rukis, nisu.  Ettevõtte müügitulu 2012. aastal oli 2 238 tuhat eurot.

„Meie peamine tegevusala on veisekasvatus, peaaegu 70% käibest tuleb piimatootmisest. Veiseid kasvatame kahes farmis. 2005. aastal sai valmis uus Ülejõe farm, kus on ruumi 500 lehmale. Aasta pärast on plaan laiendada lauta poole suuremaks ehk lisandub veel 500 kohta. Laudas on masinlüps kaasaegse lüpsiplatsiga, mida me ei pea laienemise käigus ümber ehitama vaid pisut täiendama. Samuti on plaanis rajada 2 uut lägahoidlat ja 7 silohoidlat olemasolevatele lisaks. Planeering näeb ette ka biogaasijaama rajamist aga seda ei ole me veel lõplikult otsustanud -  juhul kui majanduslikud tingimused muutuvad soodsaks, siis mõtleme teemale edasi,“ rääkis Riisenberg ettevõtte olevikust ja tulevikuplaanidest. „Teine farm on meil noorkarjale ja selle oleme renoveerinud 2010. aastal. Noorloomi on meil 600.“

Piimamüük käib läbi ühistu

Piim läheb läbi piimaühistute katusorganisatsiooni Epiko turule. Epiko päevane kogus, mille nad Eestis kokku ostavad on 200  tonni päevas. „Läbi ühistu piima müümine annab suurema kindlustunde. Kõik lepingud vaatab ühistu jurist üle ja seisab meie õiguste ja paremate võimaluste eest. Üksi ei ole me mingi jõud kauplema tööstustega, et saada mõistlikku hinda,“ ütles Riisenberg. „Meie piimatoodang päevas on 15  tonni, aastatoodang lehma kohta on 9000-9500 kg. Eesmärk on saada hea toodang võimalikult vähese jõusööda kasutamisega ning tagada loomadele õnnelikum olemine ja et nad püsiks kauem karjas. Ülejõe farm on juba 8 aastat tagasi ehitatud ja seepärast ei ole meil ka mingit erilist tipptehnoloogiat laudas. Oleme pisitasa soetanud uuemat tehnikat aga olen seisukohal, et kõige aluseks on ikka õiged loomapidamistingimused – kvaliteetne toit, puhas ja kuiv küljealune, piisavalt õhku ja ruumi. Kui need asjad kõik on korras, siis kindlasti on ka farmi tipptehnikasse investeerimisel mõte.“

Õnnelikud õrrekanad vudivad mööda lauta vabalt ringi

Kehtnas on kanu kasvatatud juba 1974. aastast, toona oli tegu nn kontrollkanalaga, kus viidi läbi teaduslikke katseid. „2000. aastal lõppes see tegevus ja siis alustasime meie tootmistegevusega. Kahes kanalas on kokku 6800 kana. 2013. aastal sisustasime kanala uue tehnoloogiaga, mille tarnis meile Agrotex. Investeering oli peaaegu 100 000 eurot ja nüüd saavad kõik kanad vabalt ringi jalutada. Olemas on uued munemispuurid, jootjad, söötjad, õrred ja muu tehnoloogia, näiteks korralikud kliimaseadmed. Kanade sööda teeme ise, oma teraviljast,“ selgitas Riisenberg. „Tootjatena oleme me muidugi väiketootjad, sest meie aastane toodang on 1,8 miljonit muna. Kanalas töötab meil 3 inimest.“

Kehtna Lihatööstuse tooted on tuntud oma naturaalsuse ja hea kvaliteedi poolest

Lihatööstus on renoveeritud 2003. aastal, see on kaasaegne ja vastab kõikidele nõuetele. „Valmistame suitsuliha, suitsuvorste, keeduvorste, sardelle, veretooteid. Võimalik on kõigil soovijail lasta valmistada lihatooteid teenustööna, k.a ulukilihast. Toorainena kasutame oma veiste liha aga ostame ka naabruses olevatelt kasvatajatelt sea- ja veiseliha sisse. Oleme sinna teinud suured investeeringud ja nüüd otsime paremaid turustuskanaleid,“ ütles Riisenberg.

Niipalju kasvatame söödarukist, et poleks häbi minna poodi leiba ostma

Kehtna Mõisal on põllumaad 1700 hektarit ja sellest 45% on rendimaa. „Kasvatame 700l hektaril teravilja - talinisu ja otra, vähesel määral toidurukist ning rapsi. Tänavu on plaan panna maha ka maisi 60le hektarile, seda siis siloks. Ülejäänud on rohumaad. Teravilja kasvatame oma loomade toiduks. Nüüd, peale seakasvatuse lõpetamist jääb teravilja üle ka müügiks. Kui on hea aasta siis saame müüa koos rapsiga pea 1000 tonni aastas,“ selgitas Riisenberg.

Sinised traktorid ja kollased kombainid

Kehtna Mõisa põldudel saab näha New Hollandi tehnikat. „Tehnika osas oleme jäänud kindlaks New Hollandi kombainidele ja traktoritele. Valik on selline seetõttu, et meie oma õuel asub OÜ Rodnas, kes tegeleb just selle margi hoolduse ja remondiga ja nad pakuvad väga head kiiret teenindust,“ põhjendas Riisenberg.

Ettevõtte edu tagavad vaid pühendunud töötajad

Kehtna Mõisas on tööl 46 töötajat. „Personalipoliitika on lihtne – ühistul on 12 osaniku ja kolmeliikmeline juhatus – mina, meie lihatööstuse juht Tiit ja minu poeg Siim. Tegevjuhi ülesanded on minu õlul ja vastutan laiemalt veise ja taimekasvatuse poole eest. Lihatööstuse juht vastutab lihatööstuse eest. Poeg Siim tegeleb tehnikaga ja uute arendustega. Tootmisüksuste juhid vastutavad oma pädevuse raames, sest iga juht peab ise valima oma meeskonna ja oma tööga hakkama saama,“ rääkis Riisenberg lahti ettevõtte struktuuri. „Kiidan kõiki kes meil siin töötavad! Inimesed on professionaalid ja teevad oma tööd tõesti südamega ja hästi, ega muidu oleks ka häid tulemusi. Noori on meil viimasel ajal tulnud tööle küll, neid tõmbab kaasaegne põllutehnika ning kaasaegne tehnoloogia. Igal aastal on meil ka praktikante, ka sel aastal 2 tükki, kas siis Olustverest, Säreverest või Maaülikoolist. Praktikantide tase on väga erinev aga see ei sõltu niiväga koolist vaid ikka eelkõige isiksusest.“

Põllumees üksi pole mingi jõud – koostegemine ja -vastutamine viib edasi

Ühistuline tegevus on tulemuslik vaid siis kui liikmete vahel on usaldus ja koostöötahe. Kehtna Mõis OÜ kuulub põllumeeste ühistusse KEVILI ja Eestimaa Piimatootjate Ühistusse (EPTÜ ) . “Ma olen absoluutselt kindel selles, et põllumehel on tark kuuluda ühistusse, et müüa nii oma toodet kui saada head hinda sisenditele. KEVILI on Eesti põllumeeste ühistu ja ühistu liikmena saad ise kontrollida ühistu tegevust ja koos asju ajades on võimalik saada häid tingimusi. Tänu ühistule on meil võimalik müüa oma toodangut hea hinnaga. Ka kogu rapsi ja teravilja müüme läbi KEVILi,“ sõnas Riisenberg. „Kehna Mõis on ka sisenditeostu keskühistu Farm In liige. Farm In ühendab peaaegu 800 põllumajandusettevõtet ning see kuulub 100 %-liselt Eesti põllumeestele. Farm In tööks on varustada oma liikmeid tootmissisenditega ning luua liikmetele võimalused parematel tingimustel ja soodsamate hindadega hankida tootmiseks vajalikke sisendeid. Näiteks kõik suuremahulised mahutooted saame läbi ühistu – rapsikoogid, mineraalsöödad, mootorikütused. Ka elektrienergia ühishange on meil tehtud koos,“ ütles Riisenberg.

Põllumajandus on kiirelt arenenud ja arenev sektor

Märt Riisenberg on oma ettevõtet juhtinud targalt – taganud stabiilsuse aga samas hoidnud silmad lahti uuendustele ja olnud avatud muutustele.

„Eesti põllumees on tark, planeeriv aga pigem toetutakse enda teadmistele-oskustele. Rohkem võiks olla usaldust, mis viiks välja suuremale koostööle. Hetke suurimaks probleemiks, mis takistab arengut, pean ma seda, et piimakvoodi toetuse raha ei tule enam, küll aga tulevad trahvid.  Eestis on prognoositud piimakvoodi ületamist viimasel kvoodiaastal 5% võrra, mille eest ähvardab trahvisumma 278,3 eurot iga ületonni piima kohta ehk kokku umbes 10 miljonit eurot. Arusaamatu on karistada piimatootjaid viimasel kvoodiaastal trahviga olukorras, kus maailmaturul kasvab nõudlus piimatoodete järele,“ tõi Riisenberg välja suurima probleemi piimatootmises. „Rõõmu aga teeb see, et meie põllumajandus on naabritest üle!“

Vaata fotosid tippjuhi valdustest:

 

Üks küsimus: Miks valisite Märt Riisenbergi põllumajandussektori aasta tippjuhiks?

Meelis Annus, Swedbanki põllumajandussektori juht, põllumajandussektori aasta tippjuhi valimiskomisjoni liige

Tippjuhi kandidaatide võrdlemisel vaatlesime valimiskomisjonis 7 kriteeriumit - tulu sektorile sh. makstud maksud, üldine maine, aktiivsus kohalikus kogukonnas, aktiivsus sektoris, laiema visiooni omamine, töötajate väärtustamine ja motiveerimine ning ärieetika.  Märt vastas kõikidele kriteeriumitele ning võrreldes teiste kandidaatidega eristus ta oma aktiivsusega nii sektori kui kohaliku kogukonna arendamisel, mis sai ka määravaks . Märdi tunnustamine sektori tippjuhi tiitliga peaks looma eeskuju, millise tulemuseni võib viia hea juhtimine. Usun, et anname avalikkusele kõneisiku, kellelt küsida kommentaare oluliste teemade arutamisel ja kelle arvamusel on kaalu. Õnnitlen veelkord Märti ja soovin talle jõudu saadud tiitli kandmisel.