Klammer: uuel aastal on suund koostööle

„Tiitel tuli ootamatult ja olin väga üllatunud, et mind valiti. See tunnustus tõi kaasa selle, et olen ise ülemõelnud -vaadanud oma ettevõtte juhtimispoole ja üritan seda ikka võimalikult lihtsana hoida. Ka minu arvamust erinevatel põllundusteemadel on hakatud rohkem küsima,“ lausus Klammer. „Üldiselt oli lõppev aasta töine ja kiire. Oli palju huvitavaid sündmusi ja väga huvitav reis Kasahstani, kus käisime koos Suurpõllumeeste Klubiga – seal sai näha nii tipptasemel farme kui ka väga kehvas seisus olevaid – nii, et kontrastide maa.

Oma ettevõtete tulemustega jääb Klammer rahule. "Tööd põllul ja farmides said õigel ajal planeeritud ja tehtud. Nüüdseks on suuremad ehituslikud investeeringud samuti tehtud. Hea meel on selle üle, et lehmafarm töötab hästi, oleme hetkel suurimad piimatarnijad Maagile. Investeering silotootmisesse on ära tasunud ja plaan on sinna veel teha lisainvesteeringuid. Maisisilo tegemiseks on meil olemas kogu vajalik tehnika, kevadel ostame ka maisikülviku  ja see aasta näitas, et maisisilosse investeerimine oli asjalik otsus.

 

 

 

 

 

 

 

 

Uuel aastal on plaan osta võimas iseliikuv niiduk ja iseliikuv vaaluti, et kogu protsess läheks ka rohusilo tegemisel kaks korda kiiremaks. Nüüd on jõudnud Eestisse ka meie uus Case roomiktraktor.“

 

 

 

 

 

 

 

 

Maahind teeb mõtlikuks

Voore Farmidel on hetkel kasutuses 3800 hektarit põllumaad, suur osakaal on rendimaal. Maa hind on pidevalt kasvanud, ka rendihind. See on seotud samuti toetuste hinnaga.  „Mõistlik oleks see, et maa rendihind oleks pool pindalatoetusest. Iga-aastast pidevat hinnatõusu ei jaksa millalgi enam välja kannatada. Soov oleks, et ei oleks sellist maade ülelöömist ja ülehindamist. Selline asi määrab ka maasse suhtumise, kui sa teed aastaid tööd selle nimel et investeerid põldu, siis ei taha sa sellest maast ka kergelt loobuda,“ selgitas Klammer.

Toetused ei tohi normaalset tootmist segada

Voore Farmil on plaan teha pigem võimalikult tugevad investeeringud tehnoloogiasse, et teenida põllult raha, mitte loota toetuse peale. Absurdsust asjaajamisel on palju. „Näiteks, kui sa näed, et rohumaa on igati korras ja et seda on veel mõttekas üks aasta pidada, aga toetuse tõttu oled sunnitud põllu üles kündma, sest mingid normid näevad nii ette, kuigi see ei ole kuidagi keskkonnale kahjulik, on tobedus. Agronoomil peaks olema mingisugunegi otsustusõigus lubatud,“ selgitas Klammer. „Suvel väisas meid välisdiplomaatide delegatsioon ja nendega vesteldes jäi kõlama see, et ka teised liikmesriigid on nende toetustega pidevalt hädas.“

Koostööle tuleb rohkem rõhku panna

Äripäev kirjutas hiljuti sellest, et piimatootjad plaanivad endale oma tööstust.

„Pooldan seda, et tootjad looks ühiselt tootmised, olgu siis piimatööstuse või lihatööstuse. Tark on müüa toodangut väärtuslikumalt. On ju vahe, kas me müüme kasvavat metsa või me müüme laudu. Sama on ka lihaga, kas müüa tükeldatud liha või elussigu. Lisaks oleks vähem igasugu vahendajaid,“ kommenteeris Klammer seda artiklit. „Tuleks luua üks tugev organisatsioon, mis ühendaks seakasvatajaid. Meie Viru Lihaühistu, ühistu PYHL ja Eesti Tõusigade Aretusühistu võiksid ühineda ja sealt võiks edasi tulla ühiste jõududega uue aretusfarmi ehitus, kust saaks osta emiseid ühest kohast oma tootmistesse. Ning sealt saab liikuda edasi oma lihatööstuseni.“

Kogukonna heaks pood ja külalistemaja

Enamus meie suurpõllumehi on toetanud kohalikku arengut. Vahetult enne jõule sai Indrek Klammeril valmis Viru-Jaagupi Külalistemaja, kus peeti maha ettevõtte selle aasta jõulupidu, tähistati 20ndat tegevusaastat ning vaadati juba traditsiooniks saanud ettevõtte aastavideosid.

Vaata videosid:

Harvest 2013 Voore Farm Tillage and sowing 2013 Voore Farm Silage harvesting 2013 Voore Farm

"Maja ehitades oleme kindlasti ka aleviku inimeste huvidega arvestanud," ütles Klammer.

 

 

 

 

 

 

 

 

Enne jõule avas Klammer väikese liha-piimapoe, kus müüa nii oma töötajatele, kui ka kogu külarahvale, omatoodangut. Müüki tuli nii sealiha, veiseliha, lambaliha kui ka piim. „Tegime väikese investeeringu, sobivad ruumid olid olemas ja nüüd loodan, et saame nii jälle midagi pakkuda kogukonnale,“ sõnas Klammer.