Hunt: tootjad heidavad Maagile silma

 “See mõte, et piimatootjate omanduses võiks olla tööstus, on igati aja- ja asjakohane,” kommenteeris EPIKO juht Üllas Hunt. “Ehkki Euroopa vanade liikmesriikide hulgas on palju näiteid ühistutest, kes ainult vahendavad toorpiima, näib meile mõistlik olevat siiski panustada suuremale osalemisele tootmis-turustusahelas, et väärtustada tooret ja teenida esmatootjaile rohkem tulu.”

Eestis on selgelt tunda vajadust piimatoodete tugeva ekspordi järele, sest Eesti toorpiimatootmise maht kasvab, samas siseturu vajadus on ammu ületatud.

EPIKO on käinud läbi rääkimas kõikide Eesti piimatööstustega, välja arvatud Valio. Oma tööstusega ei ole mõistlik Hundi sõnul turule tulla, sest juba tegutsevatel tööstustel on tootmise, turundamise ja tööstuse juhtimise kompetentsus juba olemas. “Olemegi isekeskis arutanud, et oleks mõistlik konsulteerida tööstustega, uurida nende valmisolekut strateegiliseks koostööks ja luua huvide kattumise korral ühine ettevõte,” selgitas Hunt.

Maag tootjatele kõige atraktiivsem. EPIKO ei aja seda asja üksinda, vaid on kaasanud arutlustesse sarnase mõttelaadiga tootjad. Konsulteerides piimatööstustega on nad jõudnud nii kaugele, et on tekkinud arvestatav arusaam tulevasest ühistööst Maag Piimatööstusega.

“Maagi omanikud on oma ettepanekutes piimatootjatele olnud kõige paindlikumad ehk nad on tootjale kõige atraktiivsemad,” sõnas Hunt. “Lisaks annab võimalikule ühistööle kaalu ka Maag Piimatööstuse juhtkonna väga täpne ja korrektne suhtumine piimatootjatesse, varutava toorpiima eest makstav hea hind ning nende ettevõtte hea majanduslik seis.”

Milliseks koostöö täpselt kujuneb, ei ole seni veel paigas. “Praegu räägime siiski vaid visioonist või võimalike variantide visioonidest. Põhiline on see, et ühine ettevõte on orienteeritud oma toodanguga ekspordile ning peaks päevas läbi töötama mitte vähem kui 700 tonni toorpiima,” selgitas Hunt.

Arutelud ühistöö täpsema korralduse üle alles käivad. Hundi sõnul selgub arutelu käigus ka see, kas piimatootjad vajavad sellise mastaabiga projekti jaoks investeeringutoetust.

Ajalist plaani praegu veel paigas pole. “Tegeleme asjaga, aga millal idee tasandilt praktiliste käikudeni jõuame, selle etteütlemine ei ole võimalik,” sõnas Hunt. Ta rõhutas, et see on pikaajaline projekt, mille tulusust ei saa hinnata kohe homme, vaid alles aastate pärast. “Oleks kahju, kui aastate pärast nendime kahetsusega, et magasime õige aja maha,” lisas ta.

Lepp: oleme koostööst huvitatud. Maag Piimatööstus jäi ühisfirma loomise plaanide kohta kommentaare andes napisõnaliseks. “Oleme pidanud läbirääkimisi põllumeestega aastate vältel palju,” märkis Maag Piimatööstuse üks omanikest Roland Lepp. “Oleme sellisest koostööst huvitatud, aga praeguse seisuga on sellest vara rääkida. Meil ei ole veel isegi koostöö protokolli, ei ole ka ühtegi kokkulepet. Me oleme unistanud ja mõtteid mõlgutanud.”

Koostööd ei ole siiamaani alustatud, sest ühinemisel on mitmeid takistusi, alates väärtushinnangutest, tulevikuväljavaadetest ja strateegiast. Lepp usub, et läbirääkimiste käigus jõutakse ka visiooni elluviimiseni.

Ühistulise suurtööstuse loomise mõtteid on EPIKO arendanud juba mitu aastat, on jaganud neid ideid ka teiste piimaühistute ja mitteühistuliste farmeritega ning suhelnud sellel teemal tööstustega. Eestis on EPIKO kõrval mitmeid teisi suuri piimatootmise mahuga ühistuid, aga Hundi sõnul ei ole ükski neist piisavalt suur, et iseseisev tööstus püsti panna.

Kuidas olla efektiivsem? Piimatööstused seisavad praegu probleemi ees, kuidas efektiivsemalt toota ja kuidas suurel maailmaturul püsivalt hästi müüa. “Siin on lihtne valem: tuleb kokku saada suur hulk piimatootjaid, st toorpiima, saavutada üksmeel investeeringu¬strateegias ja leida rahalised ressursid. Viimane osa on üks keerulisemaid, sest suured tööstused maksavad palju,” tõdes Hunt.

Järvamaa Türi vallas piima, liha, teravilja ja rapsi tootva Estonia OÜ nõukogu esimees Jaanus Marrandi rääkis 20. novembril toimunud põllumajandus.ee konverentsil "Põllumajanduse Äriplaan 2014”, et piimatootjad peaksid omandama ühe tööstuse ja seal töödeldava piima eksportima. Ta märkis, et praegu on uue, tootjate oma tööstuse rajamiseks ajalooline võimalus, mis ei pruugi enam korduda.

EPIKO ja Maagi võimalikku ühistöö kohta ütles Marrandi, et praegu on turul igasuguseid liikumisi ja algatusi. Mõte on selles, et piim töödeldakse siin Eestis ja müüakse ekspordiks ja koos on lihtsam, selgitas ta.

Mis on mis

• EPIKO

Asutatud 2008. aasta novembris. Alguses oli 11 juriidilist liiget, 31.12.2012 seisuga 5 liiget. Liikmete liikmeid (nn esmatasandi liikmeid ehk farmereid/talumajapidamisi) on kokku 76 ning nende hooldada on ca 8600 piimalehma.

Piima turustavad läbi ¬EPIKO 4 ühistut: Eestimaa Piimatootjate Ühistu, TÜ Rakvere Piimaühistu, MTÜ Ühispiim ja AS Metsaküla Piim.

2012. aastal varusid ja müüsid EPIKO 4 liiget ostjatele 72 599 tonni toorpiima (2011. aastal 62 307 tonni).

Põhilised partnerid olid 2012. aastal Tere AS (kogu müügiportfellist ca 40%), ELPA OÜ (38%), Rigas Piensamnieks (12%) ja Maag Piimatööstus AS (10%).

Kommentaar

• Koos on lihtsam tegutseda

Tõnu Post, Saaremaa Piimaühistu nõukogu liige

Piimatootja ja piimatööstuste ühinemine on positiivne, sest siis muutuks Eesti piimandus rohkem ühistuliseks. Piimatootjad ise oleksid ka nende töötlevate ettevõtete omanikud. See toob kasu pigem tootjale.

Piimaühistute eesmärk on praegu liikmeid juurde leida, sest kui piimal on hea hind ning kaup läheb hästi, siis kõik on huvitatud oma tootmisvõimsuste suurendamisest. See on kahtlemata hea mõte, et väiksemad piimatööstused panevad seljad kokku, et oleks lihtsam tegutseda siin turul.

• Ühistu ilma kombinaadita vajab arukust ja tasakaalukust

Juhan Särgava, Saidafarm OÜ juht

Praegu on piimatoodang kasvanud ja hind tõusnud. Seega tingimused on paremad ja piimatoodete nõudlus on kasvamas. Näiteks on kogu Aasia jõukus kasvanud kiiremini kui nende piimatootmisvõime. Aasiasse saab eksportida juustu. Kaupmees liigub sinna, kus on parem hind.

Me toodame jämedalt 170% oma sisevajadusest. Meil on olemas inimesed, seadmed ja kvalifikatsioon seda tööd teha. Kui meil õnnestub seda müüa, siis see on loomulikult kasulik nii piimatootjatele kui ka vabariigile tervikuna. Piim ja piimatooted moodustavad väliskaubanduse bilansist umbes 8% ringis. See on väga kõva sõna.

• Tööstusesse investeerimine ei ole parim mõte

Aavo Mölder, Tartu Agro juht

Eestis on piimatootmise võimsust üle. Praegu on piimastrateegias kirjas, et kombinaatidel on üle 800 000 tonni tootmisvõimsust, aga nad töötlevad alla 500 000 tonni, seega läheb peaaegu 30% piima toormena vabariigist välja. Nõudlust on meie piima järele küll, nii Venemaal, Soomes, Rootsis kui ka Lätis-Leedus.

Piimatootjana arvan, et piima me toodame, aga kas me oskame nii toota, töödelda kui ka müüa. Seal me võime hätta jääda. Mina eelistaks praegu müüa piima vabaturule. See aasta on selline, et piima hind on mingisse valemisse seatud, jälgitakse ELi keskmist hinda.

Piimatöötlejaid on vabariigis üsna palju, kui mängitakse projektile, kus on 40% toetusi, tekitab see piimaliidus endas töötlejate vahel ebavõrdset konkurentsi.

Kui otsustama peaks, siis ma usun, et kaasata tuleb üks piimatöötleja. Mina arvan, et uus kombinaat ei ole võib-olla parim investeering. Piimatootjatel on laenukoormus päris suur. Riigi seisukohalt on õige, et väärindatakse riigi sees. Piimatootja seisukohalt on nii, et ta on ebavõrdses olukorras ja ka jääb sinna.

Üks küsimus

• Kuidas plaanite ühisettevõtet rahastada?

Üllas Hunt, EPIKO juht

Piimatootjad eraldi ettevõtetena peavad täpselt samamoodi olema konkurentsivõimelisemad ning nad panustavad oma tootmisse. Küsimus ongi selles, kuidas farmer leiab raha investeeringuteks väljapoole oma põllumajanduslikku ettevõtet. Minu hinnangul suhtub suurem osa nendel konsultatsioonidel osalenud piimatootjatest ühistööstuse loomisse positiivselt, sh koostöösse Maagiga, kuid vahendite piiratus põllumajandusettevõtte tasandil nõuab ranget prioriteetide paikapanekut ja siin ei pruugi ühise piimaettevõtte rahastus esikohal olla.