Eelmise aasta teises pooles tõusnud piima kokkuostuhind kergitas põllumajandusettevõtte Kuivajõe Farmer kasumit rohkem kui poole võrra.
Piima ja veiseliha tootmise ning tõuveisekasvatusega tegeleva Kuivajõe Farmeri eelmise aasta müügitulu tõusis 13%, küündides 1,87 miljoni euroni. Puhaskasum oli 353 503 eurot, mis on mullusest 60% rohkem. Ettevõtte juhatuse esimehe Urmas Põlluaasa sõnul tuli oodatust parem tulemus eelmise aasta teises pooles kõrgele kerkinud piima kokkuostuhinnast.
Põlluaasa sõnul oli eelmise aasta algus keeruline, sest sisendite hinnad olid kõrged. Aasta teises pooles aitasid peale kallineva piima kokkuostuhinna ka rapsi ja maisi sisendite hinnad, mis alanesid Põlluaasa sõnul koguni kümnete protsentide kaupa. "Kokkuvõttes läks aasta kindlasti oodatust paremini," ütles Põlluaas.
Palgatõus ligi 15%
Eelmisel aastal kasvas Kuivajõe Farmeri töötajate keskmine palk 14,5%. Keskmine töötajate arv oli 23, kuupalk 828 eurot. Sel aastal nii suurt palgakasvu Põlluaasa sõnul oodata ei ole. "On olnud ka hetki, kus oleme palkasid langetanud. Eks see valus on, aga põllumajanduses on inimesed sellega harjunud," märkis ta. Tema sõnul on Kuivajõe Farmeri eesmärk olnud ettevõtte head käekäiku ka töötajatega jagada. "Kui aga ettevõttel läheb kehvemini, läheb kahjuks ka inimestel halvemini," nentis Põlluaas.
Praeguseks on piima kokkuostuhinna tõus peatunud ja tasapisi langema hakanud. "Hea aeg näitab möödumist ja eks see paneb natuke piduri peale ka investeerimissoovidele," ütles ta. Sel aastal on juurde soetatud tehnikat, samuti püütakse valmis ehitada 500 lehma mahutav lauda teine pool. Praegu on Kuivajõe Farmeril 632 lehma.
Ees väike langus
Käesolev aasta jääb Põlluaasa sõnul tagasihoidlikumaks. Lisaks langevale piimahinnale viivad oodatavat kasumit allapoole vähenevad põllumajandustoetused. "Prognoosimine on nii tänamatu tegevus. Öeldakse, et sea kõrged eesmärgid, aga kui lõpuks eesmärgid ei täitu, on pettumine suurem," märkis Põlluaas.
Senimaani on Kuivajõe Farmeri 2014. aasta käekäik jäänud möödunud aasta tasemele. Kui järgmisel poolaastal drastilisi langusi ei tule, jääb Põlluaasa sõnul tulemus mullusest umbes 100 000 eurot väiksemaks. "Meie kasuminumbrite sees on ka põllumajandustoetused, mis numbrit ilusamaks voolivad. Käesoleval aastal vähenevad aga toetused 50–60 protsenti, võib-olla rohkemgi," rääkis ta.
Seotud lood
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.