Valitsus kiitis täna heaks enam kui ühe miljardi euro suuruse eelarvega maaelu arengukava aastateks 2014-2020.
„Eesti põllumajanduse ja toidutööstuse tootlikkus peab plaanitavate investeeringute toel kasvama vähemalt 3% aastas ja suurenema ka lisandväärtusega toodangu eksport,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Arengukavas oleme pannud olulist rõhku sellele, et Eesti maapiirkonnad oleksid tervikuna konkurentsivõimelisemad. See tähendab, et lisaks põllumajanduslikele investeeringutele suunatakse vahendeid ka muu maaettevõtluse edendamisse ja kohalike kogukondade arengusse.“
Maaelu arengukavas 2014-2020 (MAK) on 24 meedet, mis keskenduvad neljale põhiteemale:
• uute kasvuvõimaluste leidmine läbi teadmussiirde, nõustamise ning teadus- ja arendustegevuse;
• investeeringud põllumajanduse ja toidutootmise uuendamiseks;
• põllumajanduse keskkonnamõju vähendamine;
• maapiirkondade elujõulisuse tagamine läbi ettevõtluse mitmekesistamise ja kohaliku algatuse.
Arengukava fookuses on aktiivsed tootjad ja nende poolt toodetu võimalikult suur väärindamine. „Me tahame jõuda selleni, et meie põllumajandussaadusi ka töödeldaks Eestis – nii saame eksportida väärtuslikumaid tooteid. Suurt tähelepanu oleme arengukavas pööranud ka põllumajandustootjate ühistegevusele, sest ühine tootmine, töötlemine ja turustamine annab tootjatele turul praegusest tugevama positsiooni ,“ sõnas Padar.
Maaelu arengukava 2014-2020 kogueelarve on 1,002 miljardit eurot ja selle ettevalmistamisse oli kaasatud ligi 30 organisatsiooni.
Järgmisena läheb MAK 2014-2020 kooskõlastamisele Euroopa Komisjoni, kus läbirääkimised võtavad aega kuni 6 kuud. Esimesed toetusmeetmed on kavas avada 2015. aasta alguses.
Seotud lood
Uuel eelarveperioodil on pööratud enam rõhku aktiivsete tootjate tegevusele ja nende poolt toodetu võimalikult suurele väärindamisele.
Maaelu Arengukava 2014-2020 sisaldab paari sellist uut meedet, mida ei olnud eelmisel rahastusperioodil. Anname teile lühiinfo nende meetmete kohta.
Kesk-Eesti viljakasvatajate ühistu Kevili muretseb, kuidas hoida uuel eelarveperioodil ära ühistute investeeringutoetuste sattumist välismaiste ettevõtete kätte, kirjutab Saarte Hääl.
Üle miljardi euro maksvasse uude maaelu arengukavasse mahuvad nii Natura alade metsatoetused kui poollooduslike koosluste hooldamise toetamine. Võrreldes eelmise maaelu arengukavaga on rohkem pööratud tähelepanu keskkonnale ja ressursisäästule, laiendatud mitmete keskkonnatoetuste ulatust ja lisandunud uusi toetusvõimalusi.
Põllumajandussaadusi töötlev ja turustav ettevõte Scandagra Eesti soovib kõiki kliente ning koostööpartnereid lõppeva aasta puhul tehtu eest tänada ning kutsub huvilisi informatiivsetele talveseminaridele.