Eesti tootjad ei poolda investeeringutoetuste maksmist välismaistele tööstustele

Uue maaelu arengukava meetme “Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” kohaselt saavad ühistegevustoetust ühistud või ühistute valitseva mõju all olevad ettevõtjad.

Kevili juhataja Marek Linnutaja viitab põllumajandusministeeriumile saadetud pöördumises, et Eestis tegutsevatest tööstustest on välismaiste ühistute mõju all piimatöötlemisettevõtted Laeva Meierei ja Võru Juust, Rakvere ja Talleggi lihatööstus ning Scanola Balticu Painkülas asuv rapsiõlitehas.

Kui toetused on mõeldud Eesti ühistutele, siis kuidas suudab ministeerium vältida, et ühistute rahastuse saajaks ei osutu mõni eelpool viidatud ühistu valitseva mõju all olev äriettevõte, küsib Linnutaja.

Kevili juht osutab, et kavandatava meetme praeguses sõnastuses on selle filosoofiat võimalik mõista mitmeti ja mitte kõige eesmärgipärasemalt. Toetatakse investeeringuprojekte kui selliseid, kuigi tegelikult tuleks toetada sisuliselt Eestis tegutsevate ühistuliste tootjate koostöövõimekust, leiab Linnutaja.

Marek Linnutaja pakub pöördumises välja ka mõned ideed, kuidas tagada toetuse jäämine Eesti ühistutele ja kuidas mõõta ühistuliste tootjate koostöövõimekust.

Esiteks tuleks maaelu arengukavas kiiremas korras üle vaadata määratlus “ühistute mõju all olevad ettevõtted” ja asendada see sõnastusega “Eesti territooriumil ühistutena toimivate ühistute mõju all olevad ettevõtted”.

Lihtne mõõdik ja toimiva ühistu märk on ühistu liikmete arv, kusjuures suurem arv viitab suuremale koostöövõimekusele. Teine mõõdik võiks olla see, kui suure protsendi oma toodangust turustavad ühistu liikmed oma ühistu kaudu. Ennekõike tuleks toetada neid tootjaid, kes on juba varem oma isiklikku vara ühistanud.

Linnutaja hinnangul oleks mõistlikum siduda ühistegevuslik investeerimisprojekti toetus tinglikult sellest kasusaajate tootjate arvuga (näiteks 50 000 või 100 000 eurot iga liikme kohta).

Loe täismahus artiklit SIIT.